‹ 64 ›
Noorteraamatukogu asutamine
12. novembril 1933 avatud Noorteraamatukogu oli esimene omataoline Eestis. Kui Hoolekandeosakond raamatukogust välja viidi, said noored ruumi, kus raamatuid laenutada ja kohapeal lugeda.
Raamatukogu fondi loomisel küsiti nõu õpetajatelt ja
haridustegelastelt.
21. XI 1933 nõutati ja saadi luba Noorteraamatukogu laenutusr uumi kasutada loengute pidamiseks. 3. XII
toimus Wittlichi loeng teemal „Uus teooria Maakerast,
Päikesest, kosmosest”.19
Algul olid lugejateks 12–17-aastased, 1. septembrist
1938 muudeti kasutamismäärust. § 1 järgi oli Tallinna
Linna Keskraamatukogu Noorteraamatukogu nüüd tasuta kasutada kõigile Tallinnas koolis käivatele õpilastele
kuni gümnaasiumi lõpetamiseni ja koolis mittekäivatele
noortele kuni 17. eluaastani. Eelkooliealiste laste suhtes
võis nende vanemate soovil erandeid teha raamatukoguhoidja.20
1933. aastal nimetas A. Sibul Tallinna Keskraamatukogu Noorteraamatukogu juhatajaks Alma Pulsti.
Alma Pulst (16. 09. 1904–5. 12. 1977) oli lõpetanud Tallinna
Tütarlaste gümnaasiumi ja õppinud 1923–1924 Tartu Ülikooli
filosoofiateaduskonnas.
1930–1933 töötas Alma Pulst Tallinna Pedagoogiumis raamatukoguhoidjana ning sai seejärel Noorteraamatukogu juhatajaks.
Kui EV Haridusministeerium hakkas 1930-ndatel välja andma
raamatukogu kutsetunnistusi,
oli esimeste tunnistuste saajate
hulgas ka Alma Pulst, saades
I järgu kutsetunnistuse. 1946.
aastal loodi Eesti NSV Teaduste Akadeemia. 1947–1954 oli
Alma Pulst Teaduste Akadeemia
raamatukogu eesotsas. Enne pensionile minekut töötas ta Tallinna
Keskraamatukogu haruraamatukogudes: alates 1955. aastast
Kadriorus Tallinna Mererajooni IV Raamatukogus ja 1955–
1961 Kalamaja raamatukogu
juhatajana.
Alma Pulst
„Vaba Maa”,
27. okt. 1933