‹ 55 ›
Sisuliselt oli I haruraamatukogu oma tegevuse alguses
vaid laenutuspunkt, kus kolmel päeval nädalas käis laenutamas keskkogu töötaja, Õpetajate Seminaris hariduse omandanud ja raamatukogukursused lõpetanud
Jüri Sügis (Sikk).
Raamatukogu kasutada oli 5 kinnist kappi, mille uksed
laenutamise ajaks eest ära tõsteti.
Esimese tegevusaasta jooksul laenutati 2058 raamatut,
millest eestikeelseid oli 1931, saksakeelseid 96 ja venekeelseid 31. Raamatukogu kasutamine elavnes 1927.–
1928. aasta jooksul: lugejate arv tõusis 8474-ni, raamatute arv aga kasvas vaid 234 köite võrra (kogusse kuulus
2534 köidet).
1930. aasta aprilli alguseks ulatus raamatute arv 2963ni (neist eestikeelseid 2521, saksakeelseid 297, venekeelseid 143, muukeelseid 2). Laenajaid oli 212.
Et samas rahvamaja saalis tegid proove ka puhkpilliorkester, laulukoor, ansamblid, solistid ja näitering ning
toimusid ka karskusseltsi „Valvaja” õhtud, tegi I harukogu
juhataja Jüri Sügis 1929.–1930. aasta aruandes ettepaneku muretseda raamatukogule uued ruumid.
1930. aasta 2. augusti „Vaba Maa” kirjutab, et I harukogule on leitud tuba Jakobi tn. 10 asuvas puumajas. Raamatukogu oli avatud neljal päeval nädalas kaks tundi
korraga. Tööle võeti ka teenija E. Geber. Korraga sai koju
laenutada kuni viis köidet, tagastustähtaeg oli kolm nädalat. Tagatisraha köite eest tuli maksta 1 kroon, trahv
õigeaegselt tagastamata raamatute eest oli viis senti päeva
eest. Kui soovitud raamatut harukogus ei olnud, telliti
see keskkogust.
Et võimaldada raamatukogus värskete ajalehtede tasuta
lugemist, hakkas A. Sibul astuma samme lugemislaudade
avamiseks harukogude juurde.1
Et 1932.–1933. aastal tagatist enam ei nõutud ja raamatukogu laenutus töötas iga päev kuus tundi, kasvas laenutajate arv. I haruraamatukogus oli kasv eriti suur.
Alates 1937. aastast töötas juhatajana Jüri Räni (enne
eestistamist Kolumbus). Raamatukogu laenutajaks oli
tema abikaasa Senta Räni (Pressraud). Jüri Räni aktiivsel
tegutsemisel sai raamatukogu ruumid Tartu mnt. 72–2,
endise linnanõuniku Saati majja, kus raamatukogu tegutses kuni 1993. aastani.2
Tallinna II haruraamatukogu rajamine Koplisse VeneBalti asundusse 15. septembril 1926 polnud juhuslik. Kui
1920-ndate aastate algul elas Vene-Balti asunduses umbes 1500 inimest, siis 1924. aastal ulatus elanike arv juba
4229-ni. Asunduse ainsaks peremeheks oli vabariigi algaastatel kohalik laevatehas, mille ümber toimunud võitlus ja pidevad majandamisraskused viisid lõpuks tehase
sulgemiseni.3 Vene-Balti asunduse olulisemaks kultuurikeskuseks 1920-ndatel aastatel oli Kopli vana rahvamaja. Rahvamajas anti teatrietendusi, peeti spordivõistlusi ja
vaimulikke teenistusi ning raamatukogu poleks rahvamajja
enam mahtunud. Raamatukogule leiti ruumid Kaitseliidu
Kopli Malevkonna Kodus Bekkeri 12. Tegemist oli kahekordse puumajaga mere kaldal.
Üüri raamatukogult ei nõutud, tasuda tuli valgustuse, kütte ja koristamise eest. Need summad eraldati linnaeelarvest. Raamatukogu oli avatud „igal esmaspäeval,
kesknädalal ja reedel kella 4–6 p.l. raamatute koju lugeda
saamiseks”. Iga laenatud köite eest tuli maksta 200 marka
kautsjonit. Lugemise eest maksu ei võetud. Juba esimese
kolme kuuga käis raamatukogu uudistamas ja lugemisvara hankimas 760 isikut. Laenajaks registreeris end 62
inimest. Lugejate seas oli kõige rohkem õpilasi ja töölisi.
Raamatute arv ulatus aasta lõpul 1664 köiteni (eestikeelseid 1270 ja venekeelseid 390).
Raamatukogu juhatajaks oli Tartu Õpetajate Seminari
lõpetanud endine õpetaja Hans Kask. 1928. aasta alguses
tegi ta ettepaneku viia raamatukogu üle trammipeatuse
juures asuvasse Vene-Balti tehasesse nr. 96, endise spordiseltsi „Vitjas” ruumidesse. Sekversti valitsus, kelle alla
Vene-Balti asundus kuulus, üüris raamatukogule kaht
tuba ja kööki 20 krooni eest kuus, lisaks tasuti vee- ja
elektrimaks. Üht tuba kasutati raamatute hoiuruumina,
teises toimus laenutamine ja sinna seati üles lugemislaud.
Raamatud olid paigutatud kaheksale lahtisele riiulile.4
1929. aasta 1. novembrist tuli raamatukogul vabastada
ruumid tervishoiuosakonna ambulatooriumi ja emade
nõuandla jaoks. Nüüd koliti raamatukogu mere äärde