‹ 38 ›
Ajakiri „Raamatukogu” – kas kultuuri- või erialaajakiri?
Ene Riet
Eesti raamatukoguhoidjate erialaajakirja „Raamatukogu”
(RK) väljaandmine on esimesest numbrist 1923. aastal
kuni sulgemiseni nõukogude võimu poolt 1940. aastal
lahutamatult seotud Tallinna Keskraamatukoguga. Oli
ju selle tollane juhataja Aleksander Sibul ühtlasi nii Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) esimees, mille
häälekandja „Raamatukogu” oli, kui ka 1929. aastast ajakirja tegev- ja vastutav toimetaja. Toimetuse liikmetena
tegutsesid pikemat aega Tallinna Keskraamatukogu juhataja asetäitja Armida Kettam (Kettmann) ja vanemraamatukoguhoidja Mall Jürma (Alma Jürman). Toimetuse
asupaigakski oli Tallinna Keskraamatukogu.
„Raamatukogu” väljaandmisest 1930-ndail aastail on
lühiülevaate andnud Hans Jürman ja Kalju Tammaru
(1984), Reet Kukk (1984) ja Ene Riet (1998 ja 2002).
Käsitletud on teemat aga üsna üldiselt ja lühidalt ainult
ajakirjas endas avaldatud kirjutiste põhjal, sest toimetuse arhiiv on arvatavasti hävitatud 1940-ndail aastail
koos Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu arhiiviga. Ka
mälestustes ERÜ tegevuse algaastate kohta (Helene Johani, Aleksander Sibul) puudutatakse ajakirja vaid möödaminnes. Käesolevas kirjutises on vaatluse alla võetud
tollastes ajakirjanumbrites ilmunud ERÜ töö- ja kassaaruanded, toimetajate saatesõnad ning ajakirja tegevust
kajastavad kuulutused, et võrdluses praeguse ajakirjaga
selgitada väljaandmise ning käsitletava erinevus-sarnasus
ja arengutendentsid.
Raamatukoguasjanduse ajakirja algus
Eesti raamatukoguhoidjate I kongressil 1923. aastal asutatud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing seadis endale
laiaulatuslikud eesmärgid raamatukogunduse paremale järjele tõstmisel. Näiteks kavatseti esimesel tööaastal
korraldada raamatukoguhoidjate kursused, valida maakondade usaldusmehed, korraldada raamatunädal 1923.
aasta sügisel, luua sidemed välismaa samasihiliste organisatsioonidega, korraldada õppereis Soome, koguda üldisi
andmeid (statistikat) raamatukogude kohta jm. Kõige
selle kajastamiseks kavatseti anda regulaarselt välja oma
ajakirja.
ERÜ juhatuse esimesest töökoosolekust, kus määrati
juhatuse liikmete ülesanded ja pandi paika ühingu lähiaja
tegevuskava, antakse ülevaade RK esimese numbri rubriigis „Kroonika”. ERÜ ajutise juhatuse esimeheks valiti
Tallinna Keskraamatukogu juhataja Aleksander Sibul ja
kirjatoimetajaks „Päevalehe“ ajakirjanik ja raamatukoguhoidja Aleksander Karro. Viimase ülesannete hulka kuu-
lus ka „raamatukoguasjanduse” ajakirja „Raamatukogu”
toimetamine.
Ajakirja kohta loeme koosoleku ülevaatest järgmist:
„Esimeseks tööks ajutisel juhatusel oli kongressi protokolli paljundamine, sest tuli rohkesti soove seda saada.
Mitmekordse põhjalikuma kaalumise järele otsustati
protokoll ja Fr. Puksovi referaat raamatukoguhoidjate
ettevalmistamisest trükkida lasta ja ajakirja „Raamatukogu”
esimese numbrina välja anda. Peale eelnimetatud artiklite
pidi tulema veel ülevaade raamatukogude tegevusest 1921.
aastal, missugune materjaal riigi statistika keskbürool olemas, kuid läbitöötamata, ja kroonika raamatukoguasjandusest. Kuigi ajakiri tingimata tarvilik ühenduse jaoks raamatukogudega, otsustas juhatus ainelise seisukorra pärast
käesoleval aastal ajakirja kuni 3 numbert välja anda ja
korralikuma ilmumise tuleva aasta peale edasi lükata.”1
Esimese ajakirjanumbri kaant ehib ühingu kinnik ehk
logo, mida muutmata kujul kasutatakse tänapäevani.