‹ 216 ›
kistani jm., Moskvast rääkimata. Tagantjärele olen eriti
õnnelik nende reiside üle. Raamatukogunduse koha pealt
polnud küll uusi kogemusi sealt eriti üle võtta, see-eest
nägi palju huvitavat ja värvikat. Nendelt reisidelt on, mida
mäletada. Baltikumi inimesi võeti tavaliselt vastu väga
uhkelt ja teatud respektiga. Tuleb meelde, kuidas Tbilisi
kunstimuuseumi varakambrilt võeti meie kahe pisikese
raamatukoguhoidja pärast puhkepäeval signalisatsioon
maha, et saaksime näha Gruusia kuningate aardeid. Aga
meie saatja oli ka rahvasaadik! 1990-ndate algusest hakkasid arenema juba suhted Soome kolleegidega. Kuna
just meie raamatukogus toimus soome raamatukoguprogrammi „Kirjasto 3000” esimene katsetamine, siis seoses
sellega saime ka Soomest esimesed, tõsi küll, üsna vanad
arvutid. Hiljem selgus, et see programm meile ei sobi, aga
esimesed sammud arvutimaailmas olid tehtud siiski nende abiga.
Kes olid toonase raamatukogu eredamad isiksused?
Eks isiksusi oli palju. Raske on kedagi otseselt nimetada,
aga minu jaoks oli eredaimaks isiksuseks eeskätt Helgi
Peeba.
Isiksused avaldusid ka ühistegevuses. 1977. aastal peeti
raamatukogu 70. sünnipäeva. Me tegime