Siris. Kirjastus Põllu- ja Metsatehnika Sügis 2018 | Page 30
Kas eelistada tootmis-, lao-
või remondihoone ehitamisel
PVC-kerghalli või tugevat
teraskonstruktsiooniga viilhalli?
Kui ettevõttel tekib
vajadus tootmishoone,
lao või suure garaaži-
ja remondihalli järele,
on võimalusi enamasti
kaks: rajada kütteta
PVC-kattega kergehitis
või soojapidav ja tugev
teraskonstruktsiooniga
hoone aastakümnete
pikkuseks kasutamiseks. tega hall, võtab iga kuupmeetri kütmine
teie eelarvest arvestatava osa.
Traditsioonilise viilhalli eelised on
kindlasti tugevus ja vastupidavus. Kui
põllumehel on aga vaja väga tiheda kasu-
tusega kütteta laoruumi ja ta leiab, et
PVC pole piisavalt turvaline ega kaitse
ootamatute mehaaniliste vigastuste eest,
saab ehitada terasest ka n-ö külmi halle,
kuure ja varjualuseid. Sel juhul kaetakse
need soojustatud sandwich-paneelide
asemel plekiga või saadakse väga hea
disainlahendus puitu kasutades.
„Valik oleneb eelkõige vajadusest. Kui
ettevõttel on vaja hoonet, kus hoida
talvel ja vihma eest varjatult materjali,
ilmastikukindlat kaupa, piisab talle tõe-
näoliselt PVC-kattega hallist. Kui on
vaja hoiustada külmakartlikku kaupa,
laiendada tootmist või ehitada tõste-
tehnikaga hoiuruum, kus saaks ka teh-
nikat remontida, on kindel valik tugev
teraskonstruktsioonist ehitis,“ annab
nõu Võru Hallid AS-i juht Eimar Hallop.
Vastupidava teraskonstruktsiooniga
hallidel ei ole miinimum- ja maksimum-
mõõte – nende tellimine käib rätsepa-
tööna täpselt sellises mõõdus ja kõr-
guses, nagu klient soovib. Kõige laiema
toestuseta ava pikkus on olnud Võru
Hallide praktikas 54 m. Põhimõtteliselt
ei ole piire ees ka halli kõrgusel, kuid siin
tuleb lähtuda mõistlikkusest ehk sellest,
kui kõrge tehnika peaks katuse alla mah-
tuma või kui kõrgelt ulatab tõstemasin
kaupa laadima. Kui on plaan ehitada küt- Võru Hallid aitab klienti projektist
lõpplahenduseni, kusjuures Hallop
nendib, et väga suurt rõhku tuleb panna
oma vajaduste väljaselgitamisele. „Tel-
lija jaoks saadakse parim tulemus siis,
kui varuda tulevase halli projekteeri-
miseks ja tellimiseks aega. Ei ole mõtet
teha mingisugust asja või sellist hoonet,
nagu naabrimees tellis. Vastasel juhul
hakkate juba üsna varsti mõtlema halli
juurdeehitusele või tegema ümberehi-
tusi. Näiteks eraldi kontoriosa või lisa-
varjualune autodele on mõistlik lisada
projektile kohe, mitte arendada neid
hiljem juurde. Parem üheksa korda
mõõta ja üks kord korralikult teha!“
Kui projekt on olemas, siis kesk-
mise, 18 × 36 m suuruse laohoone
valmistamine võtab aega umbes kuu
ja teraskarkassi paikapanek nädala.
Rahulikus tempos võtab terashalli
valmimine tootmisest kuni püstipa-
nekuni 3–4 kuud.
30
TÜÜPPROJEKTE TERASHALLIDE
PUHUL EI OLE
Tüüpprojekti Võru Hallid ei paku ja
seda väga lihtsal põhjusel. Eesti on küll
väike, aga ehitustingimused on piirkon-
dades väga erinevad. Seetõttu tuleb
projekteerida iga hall eraldi, arvesta-
des koha eripärasid. Mõnes kohas tuleb
arvestada tugevama tuule, teises suu-
rema lumekoormuse ja muutliku pin-
nase kandevõimega. Just sel põhjusel
ei saa pelgalt telefonikõne peale öelda
ka terashalli ruutmeetri hinda, sest iga
projekt on erinev ning lahenduste leid-
misel tuleb olla paindlik ja leidlik.
Võru Hallid AS-il on metallivald-
konnas aastakümnete pikkune koge-
mus. Eelmiste õigusjärglaste kaudu
1986. aastasse ulatuva ajalooga ette-
võtte põhitegevusalad on ehituslike
metallkonstruktsioonide
valmista-
mine ja montaaž ning moodulhoonete
ja tehnoloogiliste seadmete kontei-
nerite tootmine. Tuntumatest objek-
tidest on Võru Hallid valmistanud
teraskonstruktsioonid näiteks Võru
spordihallile, Tartu Lõunakeskusele ja
Aura veekeskusele.
Aastal 2015 sai ettevõte toodang
CE-sertifikaadid vastavalt standar-
ditele EN ISO 3834-2, EN 1090-1 ja
1090-2. See on andnud võimaluse
osaleda ka hangetel väljaspool Ees-
tit ning toota terashalle klientidele
Soome, Lätti ja Venemaale. Samuti on
eurosertifitseeritud ettevõtte keevi-
tajad ja kõikidele töödele antakse
hea ehitustava järgi garantii. Võru
Hallid on olnud aastaid Eesti Kau-
bandus-Tööstuskoja liige.
VORUHALLID
www.hallid.ee
PÕLLU- JA METSATEHNIKA | 2018