Siris. Kirjastus Põllu- ja Metsatehnika Kevad 2018 | Page 33

selge arusaam soovitud tulemusest
ning planeerimis- ja ehitusprotsessis
muutub senine ettekujutus kardi-
naalselt. Selle tõttu võivad muutuda
ka projekti ajakava ja eelarve, mis
tekitab tihtipeale vaidlusi.
Kuigi lähteülesande püstitab tel-
lija, on mõistlik, kui projekteerija või
mõni muu selle valdkonna ekspert
teda abistab. Tootmishoonete rajami-
sel paneb hoone üldparameetrid ena-
masti paika tootmisspetsiifika, seega
tuleb esmane lähteülesanne tihti ka
võimalikelt tootmisseadmete tarnija-
telt. Ehitusloa saamiseks kohalikust
omavalitsusest tuleb koostada vähe-
malt eelprojekt. Praeguseks on kogu
taotlemine muutunud paberivabaks
ning üldjuhul on projekteerija kohus-
tus täita kogu bürokraatiat. Tellijal
tuleb vaid vajalike lubade ja kooskõ-
lastuste riigilõivud tasuda.
MILLIST PROJEKTI VALIDA?
Ehitusprojektid on jagatud nelja staa-
diumisse: eskiisprojekt, eelprojekt,
põhiprojekt ja tööprojekt. Oluline on,
et ehitise tellija teadvustaks endale eri-
nevate staadiumite plusse ja miinuseid
ning valiks endale välja sobivaima tüübi,
millest lähtuvalt korraldatakse hange ja
sõlmitakse leping.
Sisulisi ettepanekuid ja alternatiiv-
lahendusi saab kaaluda kõige rohkem
eskiisi ja eelprojekti faasis. Põhiprojekt
ja tööprojekt eeldavad, et kõik olulise-
mad otsused on juba tehtud, ning on
otseselt aluseks ehitustööde tegemiseks.
Kui tellija on koostanud väga detailse ja
lõpptulemust kirjeldava lähteülesande,
on mõistlik sõlmida eelprojekti alusel
projekteerimis-ehitusleping ning lubada
ehitajal koostada ehituseks vajalik doku-
mentatsioon. Selline töövõtt annab tun-
tava ajalise võidu ja peale selle saab tellija
liiga suuri kulutusi tegemata kindluse, et
projekteeritud hoone vastab äriplaanis
seatud maksumusele.
Kiiresti muutuvas maailmas on
sageli näha, et tööprojekti koosta-
mine võib võtta suuremate projek-
tide korral aasta kuni kaks. Selle aja
jooksul võivad aga ehitushinnad ja ka
lahendused nii palju muutuda, et val-
minud projekti alusel saadud ehitus-
maksumused ei mahu enam äriplaani
ja kogu protsessiga tuleb uuesti nul-
list alustada. See on samuti põhjus,
miks tasub kaasata häid koostööpart-
nereid kohe projekti alguses – see
aitab lühendada kogu projekti kestust
ja saada kinnitust seatud äriplaani toi-
mivusele.
PÕLLU- JA METSATEHNIKA ৷ 2018
PÕLLUMAJANDUSHOONETE
EHITAMISE ERIPÄRAD NÕUAVAD
VASTAVAID KOGEMUSI
Iga hoone või rajatis on erinev, aga kui
võrrelda põllumajanduslikke ehitisi elu-
kondlike hoonetega, siis suurim erinevus
seisneb kindlasti tehnoloogilises eripä-
ras. Põllumajanduslik hoone on toot-
mishoone, mis on üles ehitatud suuresti
valitud tehnoloogiliste seadmete-prot-
sesside omapärale, ning kõige olulisem
on, et hoone vastaks tõesti seatud toot-
misparameetritele.
Elukondlikes hoonetes on kindlasti
tähtsam hea sisekliima ja visuaalne
aspekt. Ei saa öelda, et üks on teisest
keerulisem või lihtsam, aga tihti on
tootmistehnoloogiast sõltuva ehitise
rajamine põnevam ja paneb rohkem
proovile.
Üle 20-aastase kogemuse juures
mõistame me väga hästi klientide soove
ja vajadusi ning aitame neil valida komp-
leksi projekteerimisel optimaalseima
tarbekohase lahenduse. Vähetähtis pole
ka asjaolu, et objekti üleandmisel võib
omanik kohe oma põhiäriga algust teha
– nii pole klientidel tarvis ise seadmeid
Põllumajandusehitusliku
projekti tööprotsessi etapid:
• lähteülesande täpsustamine
tellijaga
• projekteerimine
• ehitamine
• seadmete tarne ja paigaldus
• kasutusloa valmiduses objekti
üleandmine tellijale
tellida ega ka nende paigaldust ja hää-
lestamist organiseerida. Mapri Ehituse
soovitustena võib tuua esile näiteks
Mangeni PM OÜ ja Aaspere Agro lau-
dakompleksid, Andri-Peedo Talu kit-
sefarmi, erinevad silo- ja sõnnikuhoidlad
üle Eesti. Hetkel tööjärgus suurematest
objektidest võib nimetada Kehtna Mõisa
OÜ ja Kaiu LT OÜ laudakomplekse ning
Baltic Agro AS Väike-Maarja teraviljakui-
vati laiendustööd.
www.mapri.eu
33