Siris. Kirjastus Põllu- ja Metsatehnika Kevad 2018

leviku teemaks on kindlasti ka prae- guseid keskkonnanõudeid ja Euroopa Liidu kehtestatud direktiive arvestades vedelsõnniku separeerimine ja hapes- tamine ning laotamistehnoloogia. Põllumeestelt on tulnud head taga- sisidet ka õppereiside kohta, mida Eesti Agritehnika on neile välismaa farmides ja tehastes ühiselt korraldanud. „Kon- kurents on tihe, kuid arvan, et oleme oma niši leidnud. Toome ja tutvustame tulevikutehnoloogiaid, mis praegu veel Eestis väga levinud pole, kuid uuendus- meelsemad ja ettenägelikud põllume- hed investeerivad neisse meelsasti. On juhtunud, et oleme olnud mitme lahen- duse maaletoojaks, ja see valdkond on tõesti põnev,“ nendib ettevõtte juht. „Põllumajandustehnika ei ole odav ning siin sektoris on väga oluline usaldus, varuosade kiire liikumine ja 24h tee- nindus. Me saame aru, et eksida saab vaid korra. Põllumajandustehnika müü- mine tähendab, et oled võtnud kellegi ees kohustuse ja sinu peale loodetakse. See on suur vastutus, mistõttu ei ole siit ka tagasiteed. Meie poole võib julgelt pöörduda nii farmide sisseseade kui ka kõikvõimalike põllutehnika asjus põldu- dele ja rohumaadele.“ TULEMUSI ON OODATA VAID SIIS, KUI OMA TÖÖTAJATEST TÕESTI HOOLIDA Joonas Laur on õppinud nii põllumajan- dust kui ka loomakasvatust ning tööta- nud põllumajandusvaldkonnas aastaid. „Suureks mureks on aga töötajate leid- mine. Kehtna Kutsehariduskeskus on küll siinsamas ja tegu on ainsa kooliga, kus õpetatakse rasketehnika mehaani- kuid, ent paraku on huvi põllumajan- duserialade vastu väike. Pole juhus, kui kogu Eesti peale astub sügisel mehaa- nikuerialale vaid 2–3 poissi, ja kui oleme neid varem mõnikord praktikale, välismaale tehastesse koolitustele kut- sunud, on ka siis huvi tegelikult väike.“ Sellegipoolest on ettevõte leidnud kohalike hulgast väärt noormehi, kel- lele on loomisel parimad töötingimu- sed. Neil saavad olema eraldi ruumid tööks, puhkamiseks ja pesemiseks ning samuti on neil vaba voli kasu- tada pärast tööaega töökoda ja töö- riistasid enda masinate remondiks või hobiga tegelemiseks. Kogu kollektiiv tegeleb näiteks vanade Vene autode restaureerimisega ja autoralliga ning ka pärast tööaega tegutsetakse töö- kojas hiliste õhtutundideni. „Tööl peab olema hea olla, siis tulevad ka tulemused! Küll aga tunneme puu- dust korralikust põllumajandusliku taustaga müügimehest, mis on veidi pärssinud meie jõulisemat arengut.“ Endises Valtu kolhoosikeskuse töökojas tegutseval Eesti Agriteh- nikal on plaanis lõpetada töökoja ja kontorihoone täielik renoveerimine tänavu suve lõpuks, mille tulemusel on ettevõttel lao, järelhoolduse ja kontori jaoks ligi 5000 m² kaasaegset pinda. Kontoriosas saab olema ruumi isegi märksa rohkem, kui vajatakse, ning seetõttu on kavas luua ühest vanast õppeklassist ruum kohali- kule kogukonnale tantsutreeningute, vaba aja veetmise ja koolituste jaoks. Samuti mõlgutatakse mõtteid rajada kontoriossa ka laste päevakeskus. www.agritehnika.ee KLIENTIDE TAGASISIDE Tõnu Post Kõljala Põllumajanduslik OÜ juht, aasta põllumees 2013, põllumajandussektori tippjuht 2017 „Minu esimene kokkupuude Eesti Agritehnikaga oli kaks aastat tagasi Maamessil, kus avastasin nende vali- kust väärt otsekülviku. Kuna minu farmis on palju peavalu tekitavaid turvasmuldi, oli külvik suureks abime- heks. Suhtlesime Joonas Lauriga edasi ja hakkasime mullu ehitama mulle uut farmi. Enne seda käisime vaata- mas Taanis ühte separaatorit ja lisaks avastasin plastikust laudapiirded – nii vahepiirded loomade asemetele kui ka söödapiirded. Puhtalt söödapiirete paigaldamise järel suurenes piima- hulk, sest loomadel on mugavam ja parem süüa kuni kolmandiku võrra ettepoole painduvate plastikpulkade vahelt, kui jäiga, liikumist takistava turjapuu all. Ehk – mis meeldib mu loomadele, meeldib ka mulle! Uude lauta lasin kohe plastikpiir- ded paigaldada, võtsin selle riski, ja ma näen, kui hästi see lehmadele tegelikult mõjub. On ju nende iga- päevased rasked hetked püstisaa- mine ja laskumine, millest lõpuosa on tegelikult suisa kukkumine. Kui metall on külm ja jäik, siis plastik on soojem ja paindub ning loomadel ei teki valuaistingut. Tänu sellele on ka pilt laudas võrreldes varasemaga hoopis teine. Seega on jälle väikese sammuga tagatud loomade heaolu ja mugavus, millel on oma osa kind- lasti ka Eesti Agritehnikal.“ Margus Muld Trigon Dairy Farming Estonia ASi juht, Aasta Põllumees 2017 “Eesti Agritehnika kollektiiv oma täielikult renoveeritava kontor-remondihalli taustal.” PÕLLU- JA METSATEHNIKA ৷ 2018 „Koostöö Eesti Agritehnikaga sai alguse hetkest, mil nad tutvustasid Iisraeli päritolu iseliikuvat RMH söö- damikserit, mille hiljem ära ostsime. Alguses oli küll väike mure hool- duse ja remondi pärast – uus firma ja ainuke masin Eestis. Siiani oleme aga teenuse ja masinaga igati rahul ega ole pidanud ostu kahetsema. Joonas Laur leiab pidevalt uusi lahendusi ja lähenemisnurki juba vanadele probleemidele ja lahen- dustele, proovib neid teemasid Eestis tutvustada ja põhjendada. Näiteks vedelsõnniku hapesta- mine, separeerimine – lisaks tea- dus ja teooria selle tegevuse taga. Seega jätkub meie koostöö kind- lasti ka edaspidi.“ 15

Siris. Kirjastus Põllu- ja Metsatehnika Kevad 2018 | Page 15