Siris. Kirjastus Põllu- ja Metsatehnika 2017 | Page 33

Tasub teada, et reservkapitali suurus peab moodustama vähemalt poole osakapitali summast, seega minimaalse osakapitali 31 950 euro puhul peab hoiu-laenuühistul olema lisaks reservkapitali 15 975 eurot. Kokku seega 47 925 eurot. Mida suurem reservkapitali summa on, seda turvalise- malt on tagatud ka hoiused. Kui reserv- kapital moodustab juba poole osakapitali summast, siis puhaskasumist eraldusi enam tegema ei pea. Üle seitsmeaastase tegevusaja jooksul on Tallinna Hoiu-laenuühistu osakapital tõus- nud 2 801 475 euroni, reservikapitali suu- ruseks on 122 227 eurot. Saadud vahendid paigutab ühistu kinnisvara tagatisega lae- nudesse. Kuna ühistutel puudub hoiustele riigigarantii, siis on just nimelt kinnisvara tagatisega laenudesse paigutamine selle ga- rantii tekitajaks. Mis erinevus on pangas või hoiu laenu- ühistus hoiustamisel? Pangahoiuste intres- sid on tavaliselt madalamad kui hoiu-lae- nuühistute hoiuste intressid. Näiteks pankade hoiuste võrdlustabelist selgub, et aastaks 1000 eurot tähtajalisele hoiusele pannes on aastaintress sõltuvalt pangast 0,36–1,8%. Eesti Hoiu-laenuühistute Lii- du kodulehel välja toodud intressimäärad piirnevad 3–6% ulatuses. Tallinna Hoiu- laenuühistus tähtajalise hoiuse intress aas- tas on 6%. Samas on investeerimisvõimalused üha kesisemad – pankades tähtajalised hoiuste intressid on nullilähedased, aktsiaturgudel on langushoiatused, tooraine- ja võlakirja- turud on lihtsale inimesele liiga keerulised Veel jääb kinnisvara, aga ka seal on omad riskid, näiteks hindade kukkumine: Üürikinnisvara pidamine on kulukas. Ikka läheb midagi katki ja kindlasti on vaja teatud aja järel korterit remontida ja ko- dutehnika välja vahetada. Samuti on vaja tasuda maamaks, mis Tallinna kesklinnas on üpris kõrge. Arvesta, et üürnik ei vas- tuta korteris elades millegi eest ning kõik kulutused on omaniku kanda. Seega – ära lase ennast pimestada kõrgetest üürihin- dadest, sest teisalt on ka kinnisvara pida- mine kallis lõbu ja ettenägematute prob- leemide tõttu ka närvikulu. Kinnisvarahinnad ei püsi tõusuteel ala- liselt. Praegu on kinnisvaraturg tõusuteel ja hinnad on juba mõnda aega tõusnud. Samas ehitatakse praegu palju ning see loob eelduse hinnatõusu peatumiseks või ka kukkumiseks. Juba praegu on turul pakkujaid rohkem kui soovijaid. Üürnike hulgas on igasugust rahvast. Sulle võivad korterisse elama sattuda väga vastutustundlikud ja korralikud inimesed, aga on ka selliseid, kes jätavad raha maks- mata ning halvimal juhul saad temast lahti vaid politsei abiga ja sulle jääb sisuliselt lammutatud korter ühes suure hulga ku- ludega. Maksuamet jälgib üüriturgu palju te- rasemalt kui varem. Ajast-aega on üüri- turg toiminud mustalt, kuid just viimastel aastatel on maksuamet hakanud jälgima korterite väljaüürijaid. Üüritulult tuleb teatavasti maksta tulumaks ning kui sel- gub, et seda pole tehtud, saab maksuamet tagantjärele maksmata maksu ühes viivis- tega sisse nõuda. Kuidas saab hoiustada? Hoiustamiseks HLÜ-s tuleb olla HLÜ liige. Kui te ei ole veel liige, siis tuleb teil esmalt astuda Tallinna HLÜ liikmeks, kirjutades vastava avalduse ning tasudes sisseastumis- ja osamaksu. Sisseastumis- maksu suuruseks on 10 eurot ja osamak- su alammäär juriidilisel isikul on 300 eu- rot. Liikmeks võtmise järel saab siin raha hoiustada ja ka vajaduse korral laenu võt- ta. Pärast ühistu liikmeks vastuvõtmist avaneb uuele liikmele võimalus hoiustada oma vabu rahalisi vahendeid erinevatel tingimustel, olenevalt hoiustamise täht- ajast. Hoiuselepingud pikenevad automaatselt aasta võrra, kui hoiuperioodi lõpuks pole hoiustaja avaldanud vastupidist soovi. Hoiuseintressid või kasvikutulu kantakse üldiselt üks kord kuus hoiustaja arvel- dusarvele. Mis on aga veel eelis, milleks tulla ja paigutada oma vabad rahalised vahen- did hoiu-laenuühistusse? See on see, et hoiu-laenuühistus otsustavad ühistu ra- haasju ühistu liikmed ise. Tallinna HLÜ juhatuse liige Annely Ojamets toob hoiu-laenuühistu plussina välja veel asjaolu, et ühistus otsustavad rahaasjade üle selle liikmed ise ning see- ga valitseb asjades selgus ja läbipaistvus. „Kui tahame muuta näiteks põhikirja või tegevusalasid, siis kutsume kokku ühistu koosoleku, kes asja üle otsustab,“ selgitab ta. „Me ei saa n-ö ära kaduda või tege- vust lihtsalt liikmete selja taga lõpetada. Hoiu-laenuühistud on oma olemuselt väga jätkusuutlikud ja pikkade tradit- sioonidega ettevõtmised. Tallinna HLÜ tegutseb aastast 2010. Meil Eestis leidub ühistuid, kes on tegutsenud juba uue Ees- ti riigi algusest saadik. Huvi hoiustamise vastu annab meile tegutsemisjulgust ja näha on, et hoiu-laenuühistud on saanud inimestele tuttavaks ning täiesti arvesta- tavaks kohaks, kuhu paigutada oma raha või kust küsida laenu. Tallinna Hoiu-lae- nuühistus loome pikki traditsioone ja tahame olla oma liikmetele heaks part- neriks aastakümneid. Oleme neile ka nagu klubi ja korraldame igal suvel oma liikmetele mõnusa kontserdiga koosviibi- mise, kuhu on oodatud kõik meie ühistu liikmed.“ Tallinna Hoiu-laenuühistu Asutatud 2010. a juunis Osakapital 2 801 475 eurot Ühistu liikmeid praegu 1497 Keskmine hoiusesumma 20 000 eurot Suurim hoiusesumma 500 000 eurot Keskmine laenusumma 50 000 eurot Tallinna esindus Narva mnt 2, 10117 üldinfo ja hoiused ([phone] e-post [email protected] Tegemist on finantsteenuseid osutava ettevõttega, ühistu tegevuse ja tingimustega tutvumiseks võtke ühendust meie spetsialistidega. Põllu- ja Metsatehnika 33