Tallinna Tehnikakõrgkool avab
robotitehnika õppekava
Tallinna Tehnikakõrgkool
(TTK) on insenerikool,
mida tööandjad hinda-
vad kõrgelt. Ajaga kaasas
käies on TTK avanud
paaril viimasel aastal uusi
õppekavasid, mille järele
on tööturul nõudlus.
UUS TASE TEHNIKA-, TOOTMIS- JA
TEHNOLOOGIAÕPPES
Kaasaegse tööstuse vajadusi silmas
pidades lisandub 2019/20. õppeaas-
tal uhiuue õppena robotitehnika (ingl
Robotics Engineering). See on tootmise
ja tööstuse tulevikusuundumusi arves-
tades loomulik jätk paar aastat varem
avatud ja sisseastujate hulgas menu-
kaks osutunud tootmise ja tootmiskor-
ralduse õppekavale.
Uue õppekava juhi, lektor Samo
Saartsi sõnul võimaldab õppekava
omandada teadmisi, mis on vajalikud
ettevõttes, mis paigaldab, käitab, prog-
rammeerib, hooldab, remondib, projek-
teerib ning toodab või vahendab robot-
seadmeid või -süsteeme. Kuna TTK
üldine suund tehnikavaldkonnas on
KÕIK EESTI ETTEVÕTJALE | 2018
tööstuslik, tegeletakse Saartsi sõnul ka
robotitehnikas peamiselt tööstusliku
robootika, kaasaegsete tootmissead-
mete, tootearenduse ja elektroonikaga.
Üliõpilased saavad kasutada õppetöös
tööstuslikke roboteid ja panna käed
külge uute ehitamisel. „Tegeleme ka
droonide, isesõitvate paatide ja auto-
dega, samuti põllumajandusmasinate ja
robotkodumasinatega,“ räägib Saarts.
Tulevaste tööstusjuhtide ja tootmi-
sinseneride kasutada on Eestis ainu-
laadne Tööstus 4.0 labor, kus saab läbi
teha täielikult robotiseeritud tehase
tootmisprotsesse. Labori juhataja
Kristo Vaheri sõnul on robotite raken-
damisel tööstuses peamine küsimus
terviku toimimine ehk see, kuidas
panna masinad omavahel suhtlema.
„Meil saab modelleerida kõiki päriselus
ettetulevaid olukordi, kaasates uusi
roboteid, muutes protsesse või lisades
uusi lülisid tootmistsüklisse.“
VÕTMETÄHTSUS ON KOOSTÖÖL
Saartsi kinnitusel on igal semestril
õppekavas mõni programmeerimisega
seotud aine: programmeerimise alused,
mikrokontrollerid, tööstuskontrollerite
ja -robotite programmeerimine, sead-
mete internet. Alates teisest õppeaas-
tast sooritatakse lisaks ettevõtteprakti-
kale ka projektitöid, et anda üliõpilasele
robootika valdkonnast võimalikult lai
pilt. Viimane kujutab endast projekti-
ülesannet, kus ehitatakse näiteks mõni
robot täiesti nullist üles. Võtmetähtsus
seisneb siin ka koostöös teiste õppeka-
vade üliõpilastega. Peamiselt töötavad
robootika õppekava tudengid masi-
naehituse ja elektritehnika üliõpilas-
tega. Nii saavad nad laiema tunnetuse
insenerivaldkonnast üldisemalt ja ka
koostöökogemuse. See aitab tudengil
mõista protsesside seotust ja õpetab
nägema suuremat pilti juba õpingute
ajal, mis tuleb hiljem tööelus kasuks.
Nii Vaher kui ka Saarts kinnitavad,
et just sellise laiema ülevaatega spet-
sialistid suudavad pakkuda ettevõttes
eri valdkonna inimestega koos töötades
ökonoomseid ja ettevõtte jaoks ainu-
laadseid lahendusi.
TTK õppetöös on suur rõhk prak-
tikal. Pärast nelja-aastast õpet saab
bakalaureusekraadiga võrdse diplomi.
Enamik tudengitest läheb pärast lõpe-
tamist tööle või jätkab magistriõppes.
Töömaailma vajadustele kiirelt rea-
geerides pakub TTK ka täiendõpet
ning lahendab teadus- ja arendusprob-
leeme, et soodustada elukestvat õpet ja
olla atraktiivne ka ettevõtja jaoks.
21