teiste sarnastega maailmas. „Kui pole
võrdlust, ei oska me ju öelda, kas meie
süsteem on tõhus või mitte. Selleks
saab ühendada sarnased robotid üle
maailma anonüümselt ühte võrku ja
saada sealt ainulaadset statistikat,“
selgitab Kalve.
Suuremate seadmeparkide puhul
saab tarkvara kaudu hallata mugavalt
kogu robotiparki. Näiteks Eesti suuri-
mas robootikapargis on üle 40 roboti,
mida on lihtne juhtida ja analüüsida
ühise lahenduse abil.
ROBOTI TASUVUSAEG ON KUNI
VIIS AASTAT
ABB automaatikaprojektide üksuse
projektijuhi Siim Savila sõnul pöör-
duvad kliendid nende poole tavaliselt
kahe murega: sooviga protsesse kii-
rendada või tõhustada suurte raskuste
tõstmist tootmises ja tööstuses. Selleni,
et näiteks mõni protsess on ebaopti-
maalne, jõutakse tavaliselt pärast mõne
uue masina soetamist – kui selgub, et
uus pink teeb töö ära nii kiirelt, et üle-
jäänud tehase paindlikkust vajavad
operatsioonid ei jõua järele. Siin tulebki
appi robot.
ABB esindaja ja insener vaatavad
koos ettevõtte tehnikajuhiga protsessid
üle ning alustavad robotjaama väljatöö-
tamist. Seejärel imiteeritakse tulemus
arvutis ja näidatakse kliendile, milline
võiks lahendus välja näha. Üks robot-
projekt võtab alates projekteerimisest,
robotiehitusest ja turvalahendusest
kuni juurutamiseni aega 4–18 kuud.
„Müüme toimivat lahendust ehk
seadmeid ja valmis tarkvara, mitte
ainult tükikaupa roboteid,“ täpsustab
Savila. Ta lisab, et aina enam tootmis-
juhte saab aru, kui olulised on toimiva
liini kõrval statistilised andmed – mis
aegadel ja miks pingid seisavad, kui
efektiivselt nad tööd teevad ning kui-
das nad inimesi nende töös otseselt
aitavad. „Kui aastaid tagasi inimesed
pelgasid roboteid, siis nüüd töötatakse
kõrvuti. Saadakse aru, et robotkäsi liht-
sustab ja kiirendab tööd, ning samas
on endiselt asju, millega inimesed saa-
vad paremini hakkama. Kuna robotid
parandavad toodete kvaliteeti ja suu-
rendavad tehase võimsust, toob see
kaasa tehase laiendamise, uute töökoh-
tade loomise ja käibe kasvu.“
Keskmiselt on ABB poolt Eesti
tehastele arendatud robotite tasu-
vusaeg kuni viis aastat sõltuvalt sel-
lest, kui hästi on võimalik robotite
potentsiaali ära kasutada. „Tasuvus-
aja ajab tihti pikaks käsitsetav toode,
18
mis oli esialgu mõeldud käsitsi koos-
tamiseks. Sellise toote koostamine
robotiga nõuab tihti kas kahte robo-
tit või palju abiseadmeid, mis aitavad
toodet hoida ja keerata. Toote projek-
teerimisel robotitega koostamisega
arvestamine ei muuda üldjuhul toote
omahinda, kuid võimaldab märksa kii-
remat koostamist,“ ütleb Kalve. Kuigi
ABB kontsernis arendab ja toodab
iga riigi üksus lahendusi oma turule,
tehakse rahvusvaheliselt väga tihe-
dat koostööd ja kasutatakse teiste
riikide oskusteavet.
„Tänapäeva robotid on nii paindli-
kud, et suudavad ise detaile eristada
ja neid ei pea iga liigutuse jaoks ümber
programmeerima, sellele tööaega kulu-
tama. Robotid ei tööta enam pimesi –
neile lisatakse kaamerate ja lasersenso-
ritena masinnägemise funktsioone, mis
võimaldavad robotitel teha otsuseid
tekkinud olukorra põhjal. Robotid on
võimelised koguma objekte eelnevalt
määramata sihtpunktidest, näiteks
laduma tooteid kõige efektiivsemal
moel kaubaalustele,“ selgitab Savila.
Samuti on tänapäevastel robotitel sur-
vetunnetus, mis võimaldab neil imitee-
rida inimese liigutusi lihvimis- ja polee-
rimistöödel.
ABB tutvustas esimesi värvimisro-
boteid juba 50 aastat tagasi ja ehitas
maailma esimese kommertsliku elekt-
rilise roboti aastal 1974. Hetkel on
ABB üks neljast gigandist, kelle käes
on maailma suurte tööstusrobotite
turust üle 60 protsendi. Prognoosi
järgi kasvab 2019. aastaks tööstus-
robotite arv maailmas 2,6 miljoni ühi-
kuni ehk ligi miljoni võrra suuremaks,
kui neid oli aastal 2015.
KÕIK EESTI ETTEVÕTJALE | 2018