Kuidas vähendada korteriühistu
küttearveid?
Küttearved on aktuaalne teema igas korteriühistus. Ühele tundub, et kodu on liiga jahe, teine
kurdab ülekütmist ning enamiku korteriomanike meelest kulub keskküttele üldse liiga palju
raha. Torumees Koju OÜ juht Kalmer Nagel räägib, millest küttearved sõltuvad, mida saab ühistu
nende vähendamiseks ära teha ning miks on oluline nii küttesüsteeme kui ka muid torustikke
regulaarselt hooldada.
Iga küttesüsteem vajab regulaarset
hooldust – puhastust, õhutamist,
tasakaalustamist, mõõdikute kontrol-
limist ning vajaduse korral kuluosade
või isegi pumba vahetust. Regulaarne
hooldus aitab säästa nii energia-
tõhususelt kui ka hilisematelt
remondikuludelt, mida saab piisava
hoolduse korral enamasti ennetada.
Küttesüsteeme peaks puhastama ehk
läbi pesema umbes iga viie aasta tagant
– see aitab puhastada torustiku setetest
ja prahist. Terve maja süsteemide pesu
kompressori rõhu all võtab umbes
tööpäeva ja võib tekitada radiaatorites
protsessi kestel undamist. Oluline
on teada, et pesu saab teha ainult
suveperioodil, kui küttehooaega ei
ole. Lisaks vajab aeg-ajalt puhastust
küttesüsteemi plaatsoojusvaheti, millele
tehakse happepesu, et tagada süsteemis
vee puhtus ja temperatuuri ühtlane
jagunemine.
Kui kortermaja küttesüsteem on liiga
vana ja väsinud, võib puhastamine
mõjuda vastupidiselt: panna liikuma
toru seintele ladestunud sette, lõhkuda
rabedaid torusid või tekitada süsteemis
ummistuse. Seetõttu on teinekord
mõttekam, soodsam ja kiirem hoone
küttesüsteem välja vahetada, mitte
raisata raha amortiseerunud ja iga hetk
ülesütlevate torude hooldamisele.
Küttesüsteemi mudafiltreid peab
puhastama või vajaduse korral
vahetama tihedamini. Loomulikult
pole see korteriühistu juhatuse töö.
Oluline on leida töömees, kes jälgib
28
lisaks puhastamisele andurite infot –
kas surve torudes on piisav ja milline
on temperatuur kortermaja erinevates
kohtades. Küttesüsteemide diagnostika,
puhastuse ja remondi tegemiseks valitud
hooldusfirma spetsialisti juures on
kogemuste kõrval oluline ka kindlustuse
olemasolu. Kuna hooldustehniku töö ei
ole riskivaba, peab tal olema sõlmitud
oma töö tegemiseks kindlustusleping.
Mida tähendab küttesüstee-
mide tasakaalustamine?
Küttesüsteemide tasakaalustamine on hea
võimalus hoida küttesüsteemidelt raha
kokku. Enamasti on tasakaalustamata
süsteemist tekkinud mured kõrgemates
hoonetes ja laiemate majade otstes asuvate
korterite omanikel. Kui küttesüsteem on
balansseerimata, soojenevad korterite
radiaatorid ebaühtlaselt ja termostaadid
võivad näidata teatud anomaaliaid.
Sellisel juhul on tähtis pöörduda kohe
hooldusettevõtte poole, kes kontrollib,
kas süsteem vajab tasakaalustamist või
on tegu suurema veaga.
Sageli annavad peale korraliku
hoolduse ja süsteemi tasakaalustamise
kogu maja küttearvete vähendamisel
suure võidu ka näiteks termostaadid ja
ühetorusüsteemide asemele paigaldatud
kahetorusüsteemid. Väga efektiivsed
on ka tänapäevased „targad pumbad“,
mis reguleerivad ise vee kiirust ja
temperatuuri. Kui alguses tundubki
elektroonikasse investeerimine
kallivõitu, siis pikemas perspektiivis
hoiab see kokku suure hulga energiat ja
loomulikult ka raha.
Küttesüsteemi tasakaalu võib rikkuda
ühistuliikmete isetegevus. Näiteks
suvalise radiaatori lisamine terve
korrusmaja küttesüsteemi või otsus
hoida kütteperioodil temperatuur
korteris miinimumtasemel. Esimesel
juhul peab panema korteriomanike
südamele, et kui neil on soov vahetada
korteris radiaatorit, tuleb sel teemal
konsulteerida spetsialistiga, kes hiljem
süsteemi taas tasakaalustaks. On olnud
ka juhtumeid, kus ühistu pole pidanud
vajalikuks hooldusmehele mainida,
et nende küttesüsteem undab juba
10 aastat. Lahendus: pumbavahetus
tegi vaikseks nii katlamaja kui ka
veesüsteemi. Radiaatorid võib panna
sulisema ka kinnise paisupaagi
ebaühtlane surve, mida peaks samuti
igal aastal kontrollima. Üldiselt ei pea
elanikud kommunikatsiooniseadmete
müra, kahisemise ja undamise pärast
kannatama, sest need mured on
lahendatavad!
Mida saab ühistu teha, et
vältida torustikes ummistusi?
Elektri ja vee kokkuhoiul on omal
kohal ka sanitaartehnilised tööd –
tilkuvate segistite vahetamine, boilerite
hooldus ja vahetus uuemate vastu
ning veemõõtjate taatlemine. Kulunud
veemõõtja loeb veenäitu ebatäpselt
ning ühistu seisukohalt on kindlasti
mugavam kasutada sarnaselt elektriga
kaugloetavaid veenäidikuid. Nende
paigaldamine on näidanud muuhulgas
huvitavat tendentsi, et korteriühistutel
ei ole enam muret igakuise nn jagamata
veega.
Kõik korterelamu rekonstrueerimisest ৷ 2018