Mida on oluline teada
kortermaja renoveerimisest ja
rekonstrueerimisest?
Kortermaja uuendustööd tekitavad palju küsimusi: millised on
maja probleemid, mida oleks eelkõige vaja renoveerida, kas
teha töid osakaupa või korraga ning kuidas katta kulud. Prakti-
lisi nõuandeid kortermaja renoveerimise ja rekonstrueerimise
kohta jagab Innover Ehitus OÜ juht Tõnu Kalm.
Enamasti soovivad korteriühistud
renoveerida hoone fassaadi, katust ja
vundamenti, järgmise sammuna tehakse
korda kütte- ja ventilatsioonisüsteem ning
avatäited. Kui kortermaja probleemid
on välja selgitatud, tuleb mõelda tööde
tegemise järjekorrale ning otsustada,
kas teha tööd korraga või ükshaaval.
Täieliku renoveerimise eelis on osade
ehituskulude ühekordsus. Näiteks, kui
renoveerida katus ja fassaad korraga,
on tellingute rentimise kulu ühekordne,
eraldi tehes aga kahekordne.
Järgmine väga tähtis samm on
mõelda kortermaja rekonstrueerimise
või renoveerimise rahastamisele.
Võimalusteks on ühistu liikmete kogutud
remondifond, pangalaen või taotleda
toetust KredExilt.
Fassaad – kõige
töömahukam osa
Korterelamu uuendamise kõige
töömahukam osa on fassaadi reno-
veerimine. Fassaadi soojustuslahendusi
on mitmeid, kuid levinumad on puit-
ja krohvitud fassaadid. Krohvitud
fassaadide puhul tuleks kindlasti vaadata,
kas tegu on kivi- või puitmajaga.
Puitmajadel võetakse maha olemasolev
fassaadilaudis ja kontrollitakse puit-
konstruktsioonide korrasolekut. Peh-
kinud ja mädanikuga konstruktsioonid
asendatakse uutega ning vajaduse korral
tihendatakse soojapidavuse eesmärgil
olemasolevaid konstruktsioone. Seintele
paigaldatakse puitroovitus, millega
rihitakse kõverad seinad sirgeks.
Konstruktsioonide vahele paigaldatakse
vähemalt 100 mm soojustust, mis
kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Seejärel
paigaldatakse tuulutusliist ja puitvooder
ning kõige lõpus vormistatakse
aknapaled, nurgalauad ja veeplekid.
Kivimajade puhul kasutatakse vaht-
polüsteroon soojustusplaate, mis
paigaldatakse liimiseguga seina külge
ja kinnitatakse spetsiaalsete tüüblitega.
Soojustusplaat armeeritakse liimi- ja
armeerimisseguga ning segukihtide
vahele paigaldatakse plastikust
armeervõrk. See tekitab kogu seinale
monoliitse kihi ja süsteem töötab ühtse
tervikuna. Seejärel krunditakse sein juba
toonitud kruntvärviga ja krohvitakse
6
teralise viimistluskrohviga, mis on
samuti valmis toonitud. See tagab kauni
ilme ja pikaajalise kvaliteedi.
Puitmajade puhul kasutatakse
mineraalvillaplaate, mis paigaldatakse
samuti liimiseguga ja kinnitatakse
spetsiaalsete tüüblitega. Kuna puitmaja
ja puitkonstruktsioonid peavad
saama hingata, on villaplaat kõige
õigem lahendus. Vastasel juhul tekib
konstruktsioonide vahele niiskus,
hallitus ja mädanik. Krohvi tehniline
lahendus on sama mis kivimajade puhul,
aga materjalid peavad olema hingavad.
Mida jälgida katuse
renoveerimisel?
Kortermajade levinumad katusetüübid
on lame- ja viilkatus. Lamekatustel
paigaldatakse soojust us otse
laepaneeli peale, antakse sadevee
kalded ja paigaldatakse kahekordne
bituumenrullmaterjal. Parapetile tehakse
ülespöörded ja paigaldatakse uued
parapeti plekid. Kõik kommunikatsioonid
ja ventilatsiooniseadmed paigaldatakse
otse katusele ning sadevesi juhitakse läbi
maja šahti.
Viilkatustel tuleb esmalt jälgida sarikate
olukorda: kas on mõistlik säilitada
vanad või paigaldada uued. Üldjuhul
vahetatakse välja veekahjustusi saanud
sarikad. Neile paigaldatakse tuletõkke
funktsiooniga aluskate, tuulutusliist
ja roovitus. Roovituse samm on iga
katusekatte puhul erinev ja seda tuleb
jälgida katusekattetootja juhendi järgi.
Katusekate, mida soovitakse paigaldada,
sõltub juba konkreetsest projektist:
kas tegu on miljööväärtusliku või
muinsuskaitsealaga. Näiteks vahetatakse
Kõik korterelamu rekonstrueerimisest ৷ 2018