Soojustagastusega ventilatsioon
kortermajas – ühe ühistu kogemus
Otsustasime renoveerida 19 korteriga elu-
maja 2013.a. julgustatuna KREDEX-i korter-
majade rekonstrueerimise toetusmeetmest,
mis võimaldas saada toetusi renoveerimis-
projekti koostamisele ja ehitusjärelevalvele
ning hoone energiasäästlikkuse tõstmisele.
Toetusproramm nägi ette hoone üksikasjaliku
rekonstrueerimisprojekti koostamise, mille
nõutavaks osaks oli soojustagastusega venti-
latsioon. Meie maja on ehitatud 1960.-date al-
guses sellele ajale omase loomuliku väljatõm-
bega ventilatsiooniga. Enamuses korterites
olid renoveerimise alguseks vahetatud aknad
tänapäevaste tihedate akende vastu, mis tun-
duvalt vähendasid olemasoleva ventilatsiooni
efektiivsust. Hoone paikneb elava liiklusega
tänava ääres ning sellest põhjustatud tolm
ja liiklussaaste tungivad tuppa, kui ei toimu
siseneva õhu filtreerimist. Soovisime saada la-
hendust, mis annaks tänapäeva standarditele
vastava puhta siseõhu, oleks kuluefektiivne
ning mida oleks vana majal puhul lihtne rea-
liseerida. Vanades majades võib täiendava
ventilatsioonitorustiku paigaldamine osutuda
väga keeruliseks, sest see vajab lisaruumi nii
korterites kui ühiskasutuses ruumides, kus
torustik võib osutuda esteetiliselt vastuvõeta-
matuks.
Kuna investeering sellisesse projekti on suur,
siis tegime ka ise eeltööd sooviga leida meie
hoone tarvis terviklik tehnosüsteemide lahen-
dus, mis oleks jõukohane hankida ning hiljem
üleval pidada, mille ekspluatatsioon oleks
lihtne ja hooldusvajadus minimaalne, ent mis
selle juures annaks nõutava energiasäästu
ning tagaks korterites vajaliku õhukvaliteedi.
Projekteerija pakkus meile algselt välja hoo-
nepõhist või korrusepõhist soojustagastusega
ventilatsioonilahendust. Olime juba varem
uurinud korteripõhiste soojustagastusega
ventilatsiooniagregaatide võimalusi ja palu-
sime projekteerijal teha arvutused ka sellisele
süsteemile, mis tundus meile kuluefektiivsem.
Meid huvitasid just plaatsoojusvahetiga pide-
va töörežiimiga seadmed. Nendest mõnevõrra
odavamate vaheldumisi sisse- ja väljapuhu-
mistsüklitel töötavate korteripõhiste seadmete
kohta olime saanud mitmelt poolt vastukaja,
et need ennast praktikas ei õigustanud jäädes
soojuslikult ebaefektiivseteks ning seejuures
ei võimaldanud ka toaõhku filtreerida, teki-
tades pigem tolmuringlust. Seepärast jätsime
viimatimainitud seadmed vaatluse alt välja.
Otsustamise teeb sarnaste rekonstrueerimis-
projektide puhul tellijale keeruliseks asjaolu,
et projekteerija ei taha meelsasti võtta endale
vastutust lahenduse tasuvusarvutuste kohta.
Samas on tellija eelarve ning investeerimisvõi-
malused piiratud ning lahenduse maksumust
kogu elutsükli kestel on oluline teada juba
projekteerimise algfaasis, et osata variantide
vahel valikut teha. Investeeringute suurusele
seab piirid asjaolu, et korteri igakuised kulud
koos laenu tagasimaksetega pärast rekonst-
rueerimist ei tohiks oluliselt ületada rekonst-
rueerimiseelseid kulusid.
Kaaludes mitmete projekteerija poolt paku-
tud lahenduste vahel, jõudsime järeldusele, et
parimaks lahenduseks meie majale on lokaal-
sed soojustagastusega MELTEM seadmed, mis
pikemas perspektiivis omasid meie jaoks olu-
lisi eeliseid. Kindlust lisasid Tallinna Tehnika-
ülikoolis teostatud uuringud, mis kinnitasid
nende Saksamaal valmistatud seadmete näi-
tajate vastavust tootja andmetele ning nende
efektiivsust mitte ainult paberil. Lisaks uurisi-
me ka seadmete seniste kasutajate kogemusi.
Loetlen siin mõningaid argumente, mis
andsid meie ühistu puhul alust otsustada selle
lahenduse kasuks tsentraalse ventilatsiooni
asemel:
1. Tsentraalne või korrusepõhise ventilat-
siooniagregaadiga süsteem eeldanuks täien-
davate torustike väljaehitamist, milleks sobiva
ruumi leidmine oli keerukas. MELTEM sead-
mete puhul see vajadus puudus. Trepikoda-
desse ega korteritesse täiendavaid torustikke
paigaldada polnud tarvis, seadmete õhukana-
litega välisseinas arvestas projekteerija juba
fassaadiprojekti koostades.
2. Tsentraalse süsteemi efektiivsusnäitajate
tagamiseks on tarvis tagada teatud minimaal-
ne õhuvool läbi soojuspumba soojusvaheti.
Mida suurem õhuvool seadet ja kortereid
läbib, seda efektiivsem keskne süsteem on.
Väiksemate õhuvoolude puhul tsentraalse
süsteemi soojustagastus väheneb. MELTEM-i
korteripõhistel seadmetel seda ei juhtu ja
korteris on võimalik õhuvahetust individuaal-
selt reguleerida vastavalt vajadusele. Kodunt
pikemaks ajaks lahkudes saab seadme välja
lülitada.
3. Keskse ventilatsioonisüsteemi kahjuks
rääkis asjaolu, et sel juhul vajanuks me talvis-
te toatemperatuuride normi piires hoidmiseks
hoonesse võimsamat küttesüsteemi, kuna
tuppa satub värske õhk välistemperatuuril.
MELTEM-i seadmete puhul eelsoojendatakse
väljast tuppa jõudev õhk väljuva õhu poolt
lokaalselt ning küttesüsteem võib olla arves-
tatud madalamale soojuskandja temperatuu-
rile. See oli meile oluline, kuna saime küttevee
arvestusliku temperatuuri jätta madalamaks,
mis sobis kokku meie küttesüsteemi rekonst-
rueerimispõhimõtetega ning andis säästu
küttesüsteemide ehitamisel.
4. Soojuspumbaga tsentraalne ventsüsteem
nõuab korralisi hooldusi ja hoolduslepingut.
Lokaalsete MELTEM agregaatide hooldus
seisneb siseneva ja väljuva õhu filtrite vahe-
tamises, millega ühistu saab sügiseti enne
talvekülmade saabumist hakkama omal jõul.
5. MELTEM-i lokaalsed seadmed kasutavad
tänapäevaseid madala energiatarbega vaik-
seid ventilaatoreid. Kahtlesime alul, kuivõrd
seadmete tööst tekkiv müra võiks saada
häirivaks magamistoas. Veendusime hiljem,
et keskmisel võimsusel töötav seade, millega
tagatakse vajalik õhukogus ja -kvaliteet ka-
hele inimesele kogu ööks, ei tekita häirivat
mürafooni.
6. Et seadmed korteri interjööris vähem
silma paistaksid, on need võimalik süvistada
seina sisse. Osa korteriomanikke kasutasid
seda võimalust. Kui seadmele paigaldada kat-
te-element, näiteks raamitud pilt, siis jääb ta
märkamatuks ja näib sisustuse osana.
Enamusse korteritest paigaldasime MELTEM
seadmete standardversiooni, mille õhuva-
hetust saab kolmeastmeliselt reguleerida
seadmel asuvalt lülitilt. Nõudlikumad kor-
teriomanikud lasid lisatasu eest paigaldada
puldiga juhitava mudeli, millel on enam regu-
leerimisastmeid, aga mis kallima hinna juures
oma töö lõpptulemuselt ei erine esimesest.
Mõningast vastuseisu elanike hulgas tekitas
asjaolu, et rekonstrueerimise tulemusena
tekib tuppa seinale „üks karp”. Osad korterio-
manikud kasutasid ära võimaluse paigaldada
seade süvistatuna seina sisse nii, et välja jääb
vaid õhuke karbi äär. Sel juhul saab seadme
ette riputada näiteks pildi ning vaataja ei saa
aru, et pildi taga asub ventilatsiooniseade.
Oleme otsustanud, et filtreid ostame ja vahe-
tame kogu ühistus korraga, nii on soodsam.
Teeme seda sügisel vahetult enne külmasid,
et tagada ettenähtud soojusvahetus ja seadme
kasutegur ka külmade saabudes läbi talve-
kuude.
Vanemate kortermajade renoveerimisel soo-
vitan kindlasti kaaluda MELTEM-i korteripõhi-
seid seadmeid ühe alternatiivina, et lihtsalt ja
töökindlalt lahendada hoone soojustagastuse-
ga ventilatsioonisüsteem.
Enn Vilgo
juhatuse liige
KÜ Pronksi 11