INTERVJUU
TALLINNA KLAVERIFESTIVAL TÄHISTAS 10 . JUUBELIT
T E K S T : A L I S S A P O D R E Z , O L G A K R E I T E R F O T O D : I L O N A D U D N I K , T A L L I N N A K L A V E R I F E S T I V A L
4 . -12. novembrini toimus rahvusvaheline Tallinna Klaverifestival , mis sai alguse juba 1998 . aastal . Meil oli rõõm vestelda festivali kunstilise juhi Lauri Väinmaaga ja Eesti Klaveriorkestri liikme Piret Väinmaaga , kes jagasid oma mõtteid toimunud ürituse kohta .
Alissa Podrez : 1998 . panite te aluse Tallinna Klaverifestivalile . Kust see idee tuli ja kes olid esimesed mõttekaaslased festivali korraldamisel ? Lauri Väinmaa : Olen käinud palju erinevates maades klaverimängijaid kuulamas ning ka Nõukogude Liidust tuli palju pianiste Eestisse esinema . Hiljem poliitiline olukord ju muutus ja kontaktid nende mängijatega kahjuks katkesid . Lääne poolt tuldi vähe ja juhuslikult . Siis ma otsustasin , et meie maa inimesed vajavad silmapaistvate interpreetide tutvustamist . Ma leidsin mõttekaaslasi Eesti Kontserdist , neist silmapaistvaim oli Madis Kolk , Eesti Kontserdi peaprodutsent . Alati on raske midagi uut alustada . Nii meiegi pidime põhjendama paljudele inimestele , näiteks finantseerijatele , reklaamijatele ja teistele , et festival on vajalik . See õnnestus ning esimene festival oli edukas . Otsustasime siis , et hakkame festivali korraldama iga kahe aasta tagant ; nüüd toimus juba 10 . festival .
AP : Festivalile tuleb palju artiste Eestist ja välismaalt . Kuidas toimub valmistumine festivaliks , muuhulgas esinejate ja repertuaari valimine ? LV : See on väga suur töö . Läbirääkimised käivad väga pikalt ette , mõnikord olen isegi püüdnud kolm või neli korda saada kedagi festivalile enne kui see õnnestub .
Artistidel on väga tihedad kontserdigraafikud ning neil on ka omad kontserdisaalid , kus nad on harjunud käima , kus neid võetakse hästi vastu . Kõige tähtsam on see , et pianistil oleks aega ja huvi siia tulla . Suhtlemine toimub tavaliselt agentuuride kaudu , aitab ka aina laienev isiklike kontaktide võrk . Juhtub ka nii , et kui mõnel pianistil , kes on andnud Eestis hea kontserdi , on jäänud suurepärased mälestused , siis ta jagab neid oma kolleegidega ja oma agentuuris ning festivali maine kasvab . Piret Väinmaa : Kaua aega võtab just artisti veenmine , et ta siia tuleks . Vahetevahel õnnestub ühendada kaks üritust , näiteks tuleb Euroopasse kontserti andma mõni Ameerika pianist . Siis võib loota , et ta tuleb ka Eestisse , sest lennureis siia võtab vaid kaks tundi . Esinejate valimine ei toimu konkursside põhjal , vaid kuulatakse rohkem arvamusi ühest või teisest pianistist .
AP : Kas igal artistil on siis oma kindel repertuaar , mille ta ise valib ? LV : Tavaliselt kui olen saanud artistiga kokkuleppele , pakub ta välja mitu erinevat kontserdikava . Siis hakkan ma neid võrdlema teiste pianistide repertuaariga ning püüan festivali kava võimalikult mitmekülgseks teha . See on nagu suure pusle kokkupanemine – alati pead nägema ka suurt pilti . Vahel oleme mõnele autorile ka spetsiaalselt tähelepanu osutanud , näiteks sellel aastal tõime esile Prokofjevi 125 . sünnipäeva . Samuti ei puuduta Klaverifestival ainult klaverit , vaid ka tema eelkäijaid ja järglasi , näiteks klavessiini , klavikordi ja prepareeritud klaverit , aga ka kaasaegseid muusikasuundi .
Olga Kreiter : See tähendab , et festivali raames toimub aktiivne klahvpillide tutvustamine ?
O T S A T A J A | 1 4