INTERVJUU
VAHETUSÕPILASED MADEIRALT:
TEIE KOOL ON NAGU ÜKS HING
TEKST: HÄLIS RÜNK
FOTO: KERIT ILVES
25. novembri hilisõhtul maandusid Tallinnas
see on ilus linn, mida tasuks kindlasti külastada. Ja nagu
neli vahetusõpilast Madeiralt, et veeta siin
Rui, ootasin ma kohtumist Keriti, Merikese ja Hälisega.
kolm õppenädalat Erasmus+ programmi
Kui te pärast pikka reisi lõpuks kohale jõudsite, siis
raames.
mis oli esmamulje?
Rui Mario Varela Carvalho (klarnet), Veronika Taraban
(viiul), Nuno Miguel Abreu Basilio (klaver) ja Beatriz
Verissimo Perestrelo (tšello) on Madeira muusikakonservatooriumi neli abiturienti, kellel avanes võimalus
veeta oma õpilasränne Georg Otsa nimelises Tallinna
Muusikakoolis. Need nädalad olid sisustatud erialatundide, meistriklasside, orkestriproovide ja väikeste
ekskursioonidega. Praktika lõpus toimus õpilastel 11.
detsembril Otsa kooli saalis kontsert, kus esitati
soolo- ning ansamblinumbreid. Esitusele tulid Bach,
Debussy, Tšaikovski, Beethoven ja Grieg.
Küsiksin teilt esmalt, millised olid teie ootused siia
saabudes?
Nuno: Mina ootasin väga kohtumist oma erialaõpetajaga, kuna eelmisel aastal õppis tema käe all minu
kooliõde Laura Sousa, kellel jagus Piret Väinmaa kohta
ainult kiidusõnu. Seega ma väga ootasin tunde temaga. Ning kuna me käime keskkooli viimases klassis, siis
oli soov iseseisvuda ja omapäi hakkama saada.
Rui: Mina ootasin samuti oma erialatunde, sest olin
õpetaja Vello Sakkosest palju head kuulnud oma koolivennalt Alvarolt, kes aastaid tagasi toimunud õpilasrändel tema õpilane oli. Ning muidugi ootasin taaskohtumist oma sõprade Keriti, Merikese ja Hälisega.
Beatriz: Mina oma õpetajat ei teadnud, aga olin
põnevil, siiski uus riik, uued traditsioonid ja inimesed.
Veronika: Jaa, nõustun Beatriziga. Olin huvitatud
Tallinna tulemisest, sest olin varasemalt kuulnud, et
OTSATAJA
|
12
Beatriz: Nii külm!
Rui: Minu jaoks on siinne arhitektuur väga huvitav, seal
peitub palju ajalugu ja kultuuri. Vanalinna keskaegne
õhkkond ja isegi meie hosteli nimi – Knight hostel –
tekitas muheda tunde.
Veronika: Lund sadas õrnalt ja kõik oli nii ilus. Tahtsin
lihtsalt väljas kõike vaadata ja lund nautida, sest meil
Madeiral lund ei saja.
Nuno: Muusikuid tõmbab ikka kultuuriline külg, seega
kultuurirohke õhkkond oli see, mis esmalt muljet avaldas.
Veetsite päris palju aega Otsa koolis harjutades ja
proove tehes. Mis te koolimajast ja siinsest õhkkonnast arvate?
Nuno: Mulle on oluline, et ma oleksin motiveeritud ja
inspireeritud ning see oli täpselt see, mida Otsa kool
mulle pak kus. Kui ma esimest korda oma harjutamisklassi astusin, vaatas mulle vastu kaks kvaliteetset klaverit, see tõmbas mu motivatsiooni kohe lakke! Kool
tundus mulle algul suur ning suurtes koolides on tavaliselt palju rivaalitsemist, aga siinne õhkkond on nii rahulik ja kõik on justkui võrdsed, keegi ei ürita kellestki
üle olla.
Veronika: Just. Meie koolis on pea võimatu saada harjutama kvaliteetse ning häälestatud klaveri taha.
Rui: Suur side inimeste vahel, selline ühtse pere tunne.
Beatriz: Mulle väga meeldis teie kooli direktor, ta oli
oma töö suhtes väga kirglik, aga samas selge sihiga.
Tundub, et ta ei anna alla enne, kui asi tehtud.