Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 87

Mäendus. Mäeinstituut 2014
Käsitletakse etappe, mille algusaasta on 1916, ehk kaevandamise algusaasta. Lõpuaastad
on 1991, 2008, 2023 (Joonis 9-5).
Madalamad alad on sobilikud avakaevandamiseks ja sügavamad allmaakaevandamiseks.
See
tuleneb
kaeveväljal
kasutatavast
tehnoloogiast,
majanduseelistustest,
kaevandamistavast, eelistustest e. kaevandaja soovist ja kohalikest piirangutest. Oluline
valikukriteerium on kattekivimite paksus e. katenditegur. Vaieldavaks alaks võiks olla
näiteks Aidu karjääri lõunaosa või Narva karjääri lõunaosa, kus oleksid kaalutavad nii
ava- kui allmaakaevandamisviisid.
Kaevandamise mõju maastikule saab hinnata mõõdetavate ja hinnanguliste näitajate
kaudu (Joonis 9-6). Mõõdetavad on geomeetrilised ja mehhaanilised näitajad [1,4]. Kuna
osa neist on piirangud, siis on need kõige selgemad hindamiskriteeriumid (ebastabiilne
nõlv, maapind ). Suur osa otsustest tehakse ka hinnangute alusel, mis ei ole mõõdetavad
(aheainemägi on ilus, kole, hea, halb) [11]. Kaevandamise mõju maastikule ei ole
maailmas seadusandlikult standardiseeritud või kategoriseeritud. Nõudeid esitatakse
maaomanike poolt vastavalt kohalikele oludele. Seadusandlus on muudetud paindlikuks
sätestades vaid mõned piirtingimused [25].
Kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord sätestab loodusseadustest tulenevad
nõuded, milleks on:
1.
2.

3.

Vaalkaevandamisega rikutud maa puhul: Tasandatud ala läbivate kaevikute nõlvanurk peab olema
väiksem kui väljatud katendi püsinurk.
Kaljuse kivimi karjääri küljed kujundatakse vastavalt korrastamistingimustele kas laugeks, kattes
need taimestikule sobiva pinnasega nii, et nõlvanurk ei ületaks nõlva katvate kivimite püsinurka,
või jäetakse järsuks, puhastades nad kivimi ebapüsivatest osadest nii, et oleks kõrvaldatud
varinguoht. Järsk külg tuleb tõkestada ülevalt valli, põõsastiku, heki või piirdega [28].
Kaevandamisloa omanik peab tagama kaeveõõnte füüsilise stabiilsuse ja vajumite tekke vältimise
vastavalt Eesti maapõueseadusele [26].

Peamised soovitused mis on olnud eelnevalt kehtinud seadusandlikes aktides:
1.

2.

Karjääripuistangu rekultiveerimisel metsamaaks tuleb tagada, et maapind ei jääks liialt laineline.
Maksimaalne nõlvanurk kuni 8 kraadi. Tagada maapinnast madalam põhjaveetaseme sügavus
(mitte vähem kui 0,7 m maapinnast).
Karjääripuistangu rekultiveerimisel põllumaaks tuleb tagada maapinna minimaalne lainelisus.
Maksimaalne nõlvanurk kuni 3 kraadi ja vältida sulglohkude tekitamist. Tagada põhjaveetaseme
sügavus mitte vähem kui 1 m maapinnast.

Peamised kategooriad, mida kasutatakse altkaevandatud maapinna klassifitseerimisel, on
stabiilsuskategooriad [12,13,9]:
1.
2.
3.
4.

Püsiv maa
Langetatud maa
Stabiilne maa
Kvaasistabiilne maa

© Mäeinstituut

http://mi.ttu.ee/kogumik/

87