Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 56
Mäendus. Mäeinstituut 2014
Põlevkivikaevanduste rajamine
Kaevandamise tehnoloogiat ja protsesse valitakse sõltuvalt mäendustingimustest [20]. On
teada tuntud tõde, et lõuna suunas on põlevkivi kihind sügavamal maapõues. Samuti on
tänapäevaks kujunenud tõeks, et kaevandamine karjäärist pole otstarbekas kui põlevkivi
kihindit katab üle 30 meetri paksune katend. Alla 30 meetri sügavusi kaevandusi leidub
Eestis mitmeid, alustades ajaloolistest kaevandustest, mis rajati avamusjoone lähedale
Pavadus, Kävas, Kiviõlis, Küttejõul ja Viivikonnas. Kõigil eelpool nimetatutel jääb
põlevkivikihind maapinnast alla 10 meetri sügavusele. Madala sügavusega kaevandused
on tingitud asjaoludest, et nende tekke aegne paljandamise tehnoloogia polnud üle 10 m
sügavuse karjääri loomiseks just optimaalseim ressursside kasutamine. Seetõttu hakati
kasutama allmaakaevandamist ja selleks rajati karjääridest stollid. Esimeseks toodangut
andvaks kaevanduseks võib nimetada Kukruse kaevandust [15]. Enne II maailmasõda
toimus allmaakaevandustes valdavalt paarisstrekkidega kaevandamisviis. See oli tingitud
põlevkivi säästvast kasutamisest ja tuli vältida maapinna vajumist. Vahetult pärast II
maailmasõda võeti kasutusele paarislaavadega kaevandamisviis, 1960ndatel kamber- ja
kombainlaava kaevandamisviis (Tabel 6-2).
Eesti põlevkivi kaevandamisel on kasutatud järgmisi kaevandamisviise:
Avakaevandamisel
väljakkaevandamine - kaevandamisviis, mille puhul maavara väljatakse kihtidena
suurel alal e. väljakul. Lasund võeti välja kihtide kaupa, katend ja aherkivi veeti
hobustega välispuistangutesse, põlevkivi ladustati. Põlevkivi kaevandamisel
kasutati ainsana erafirmas „Mutschnik & Co“ 1917 aastal Muistneki karjääris,
kus tööd katkesid revolutsiooniliste sündmuste tõttu.
aukkaevandamine - karjääris kaevandades jääb järgi auk. Katend ja aherkivim
veetaks välispuistangusse.
Aukkaevandamist kasutatakse juhul kui
katendikivimeid ei saa paigutada kaevandataud alasse, kuna need kataksid
maavara või neid ei ole piisavalt, et auku täita. Eestis on enamus karjäärid
alustanud aukkaevandamisega, seejärel on mindud üle vaalkaevandamisele.
vaalkaevandamine - peamine kihtmaardlate kaevandamisviis, mille puhul
katendikivimid paigutatakse sisepuistangusse vaaludena. Eesti põlevkivi- ja
fosforiidikarjäärid on vaalkarjäärid [18, 22, 4].
Allmaakaevandamisel
paarisstrekkidega - kõige vanem kasutusel olnud allmaa kaevandamisviis Eestis.
Alustati kitsaste 3-4 m laiuste etega (kambritega), hiljem hakati katsetama
laiemaid (8-10 m) esi, kus jäeti aherkivim kaevandatud alasse.
paarislaavadega - Paarislaavadega kombineeritud kaevandamisviisil rajati
paneelstrekkide vahele ette kogumisstrekk ja kraapkonveieri monteerimiseks
kahele poole ee alglõõrid. Kogumisstrekile monteeriti lintkonveier, millelt laaditi
põlevkivi paneelstrekil vagonettidesse. Vedu toimus elektriveduritega. Põlevkivi
sorteerimine, laadimine kraapkonveierile ja aherkivimi laadimine üle konveieri
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
56