Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 243
Mäendus. Mäeinstituut 2014
Joonis 29-4 Maksimaalne seismiliselt ohutu laengukogus* [6]
*Kaugus lõhkamiskohast hoitava objektini 200 m ja maksimaalne lubatud võnkekiirus ehitisele 17 mm/s
Kokkuvõte
Arvestades ehitise liiki ja lõhketööde kaugust, siis antud võnkekiirused ei kujutanud ohtu
kaitstavale objektile, kuna tulemused olid umbes 8 korda väiksemad kui praegu nõuetega
lubatud.
Saadud maksimaalne seismiliselt ohutu laengusuurus on mitu korda suurem kui kehtivas
määruses lubatud. Seda asjaolu võib tingida, et viimased taolised uuringud on läbiviidud
2000. aastate alguses, mil kaevandamissügavus oli 20-30 m vähem kui praegustes Eesti
sügavamates põlevkivikaevandustes.
„Lõhketöö projektile esitatavad nõuded“ ohutu laengukoguse arvutamisel väheneb alates
50 m kaevandamissügavusest laengukogus mitu korda. Kaevandamissügavuse
suurenedes toimub võnkekiiruse sumbumine ja ohutu laengukogus peaks olema suurem
kui eelneval sügavusel. Võib järeldada, et määrus põhineb aegunutel andmetel ning
andmete töötlemisel oli tehtud viga, mida on võimalik tõestada uute katsemõõtmistega, et
viga korrigeerida.
Lisaks antud arvutusvalemid, mis on arvutatud põlevkivikaevandustes ja –karjäärides,
kehtivad praeguses seadusandluses ka lubjakivi kaevandajatele. Lõhkeaine
plahvatusenergia kutsub kivimis esile pingeid ja deformatsioonid, mis on suuremad kui
kivimi tugevus. Survetsoonis toimuvad purustused, kus realiseerub plahvatuse energia,
mille suurus sõltub kivimi füüsikalis-mehaanilistest omadustest, kuid need suurused on
lubja- ja põlevkivil erinevad.
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
243