Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 243

Mäendus. Mäeinstituut 2014 Joonis 29-4 Maksimaalne seismiliselt ohutu laengukogus* [6] *Kaugus lõhkamiskohast hoitava objektini 200 m ja maksimaalne lubatud võnkekiirus ehitisele 17 mm/s Kokkuvõte Arvestades ehitise liiki ja lõhketööde kaugust, siis antud võnkekiirused ei kujutanud ohtu kaitstavale objektile, kuna tulemused olid umbes 8 korda väiksemad kui praegu nõuetega lubatud. Saadud maksimaalne seismiliselt ohutu laengusuurus on mitu korda suurem kui kehtivas määruses lubatud. Seda asjaolu võib tingida, et viimased taolised uuringud on läbiviidud 2000. aastate alguses, mil kaevandamissügavus oli 20-30 m vähem kui praegustes Eesti sügavamates põlevkivikaevandustes. „Lõhketöö projektile esitatavad nõuded“ ohutu laengukoguse arvutamisel väheneb alates 50 m kaevandamissügavusest laengukogus mitu korda. Kaevandamissügavuse suurenedes toimub võnkekiiruse sumbumine ja ohutu laengukogus peaks olema suurem kui eelneval sügavusel. Võib järeldada, et määrus põhineb aegunutel andmetel ning andmete töötlemisel oli tehtud viga, mida on võimalik tõestada uute katsemõõtmistega, et viga korrigeerida. Lisaks antud arvutusvalemid, mis on arvutatud põlevkivikaevandustes ja –karjäärides, kehtivad praeguses seadusandluses ka lubjakivi kaevandajatele. Lõhkeaine plahvatusenergia kutsub kivimis esile pingeid ja deformatsioonid, mis on suuremad kui kivimi tugevus. Survetsoonis toimuvad purustused, kus realiseerub plahvatuse energia, mille suurus sõltub kivimi füüsikalis-mehaanilistest omadustest, kuid need suurused on lubja- ja põlevkivil erinevad. © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 243