Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 223

Mäendus. Mäeinstituut 2014 alamõõdulisi tervikuid, on tõenäosus kambriplokis varingu tekkimiseks oluliselt suurem sellest, kui oleksid tervikud täpsete projektmõõtmetega. Selletõttu kaardistavadki markšeiderid hoolikalt raimamisel tekkinud tervikute mõõtmeid, et kontrollida tervikute mõõtmeid. Lõhketööde vibratsiooni mõju, maapealsetele objektidele – majadele, elektriliinidele ning maa-alustele objektidele – kaevudele, torudele, kaeveõõnetele, on siiani aktuaalne [1]. Kamberkaevandamine lühieekombainiga Eesti põlevkivikaevandamise ajaloos on katsetatud kombainkaevandamist, kuid kuna tol ajal puudus vastav tehnoloogia tugeva lubjakivivahekihi raimamiseks, lõpetati katsetused ning jätkati puur-lõhketöödega kaevandamist. Lühieekombain on väljamismasin (Joonis 28-1), millega raimatakse kaevist mäemassiivist. Liikumiseks kasutab kombain roomikuid. Keskseks elemendiks masinal on lõikeorgan, millest s a a b a l gu s e väljamine. Joonis 28-1. Lühieekombain [3] Lõikeorgan kujutab endast trumlit või lõikepäid, mille küljes on nn lõikehambad, mis massiivi purustavad. Kaevise, mille lõikeorgan raimab, laeb käpplaadur labade mehhanismiga kraapkonveierile, mis omakorda transpordib kaevise süstikvagonetile või laotab selle kambris puistangusse, et allmaakopplaadur saaks kaevise viia toiturpurustisse (Joonis 28-2). [2] Tegelikkuses on lühieekombainiga kaevandamisel mitmeid eeliseid puur-lõhketöödega võrreldes:  Kivimi raimamine, esmapurustamine ja laadimine toimub ühe protsessiga, mis on pideva iseloomuga ning mis suurendab kambriploki tööde kontsentratsiooni ja tootlikkust. © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 223