Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 203
Mäendus. Mäeinstituut 2014
25. Võllpurustuskopa eelised lõugpurustuskopa ees
Mark Meema, Veiko Karu
Sissejuhatus
Tänapäeva mäetööstuse üheks eemärgiks on keskkonnasäästlik ning võimalikult väikeste
kadudega kaevandamine. [25, 26, 29, 30] Eesti põlevkivi kaevandatakse
allmaakaevandamisel kamberkaevandamise meetodiga, mille kadudeks on nüüdseks juba
40…45%, kuna kaevandamissügavus suureneb ja seetõttu tervikud peavad olema
suuremad. Ülejäänud 55…60% läheb tootmisesse ehk elektrienergiaks või õliks.
Tootmisprotsessis tekivad lisaks juurde oma kaod. Eestis on kehtestatud maavara
kaevandamisõiguse tasu, mille ülem- ja alammäär on kirjas Keskkonnatasude seaduses
peatükk 2. § 9 ning ka riigile kuuluva maavaravaru kaevandamiseõiguse tasumäärad § 1.
[6, 27] Vastavalt sellele on ettevõtte huvi võimalikult väikeste kadudega kaevandamine.
Selleks, et kütus elektrienergia või õli tootmiseks vastaks nõuetele, tuleb kaevist
rikastada. Selleks kasutatakse Eestis raskes vedelikus rikastamist. [28] Kaevise
purustamiseks kasutatakse suurel määral lõugpurustit, mille maksumus on suur ning
„tühijooksu voolutarve on vahemikus 40-50% oma nimivõimsusest“ [8]. Alternatiivina
võib kasutada kuivrikastamist ehk rikastamist purustuskopa abil, kus põlevkivist
eemaldatakse lubjakivi. [2] Põlevkivi rikastamise katseid on tehtud Eestis 2013. aastal
Narva karjääris [1]. Põhiküsimus on, mis koppadega on otstarbekam kuivrikastamist
teostada.
Meetodid
Kuivrikastamiseks saab kasutada
erinevat tüüpi purustuskoppasid. Kõige enam
kasutatavateks purustuskoppadeks on lõug- ning võllpurustuskopp. „Kaevise tükisuurus
sõltub purustamisviisist“ [7] antud juhul saab erinevaid purustuskoppasid käsitleda kui
erinevaid kaevise purustamisviise ning neid omavahel võrrelda. Purustuskopa valikul on
oluline, et see purustaks kaevist nii, et oleks võimalus kasulik maavara eraldada
aherainest. Seda omadust arvestades, saab tuua välja erinevate purustuskoppade eelised ja
puudused üksteiste ees. Pärast esimest valikukriteeriumite tegemist järgnevad tavaliselt
katsetööd. Katsetööde käigus saab kasutada ja katsetada erinevaid koppasid ja
purustamisviise, et otsustada, milline variant konkreetsele maavarale on parim [11, 12,
13, 14]. Narva karjääris on tehtud katseid võllpurustuskopaga [22]. Tekib küsimus, miks
kasutatakse võll-, mitte lõugpurustuskoppa. Üheks põhjuseks on vajadus kivimit
selektiivselt purustada [23, 24]. Mis annab selle, et kasulik materjal puruneb ja aheraine
ei purune mille tulemusena on neid lihtsam omavahel eraldada. Lisaks on olemas
võimalus tekkinud jääke ümber töödelda ning samuti sealt kasulikuma osa kätte saada
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
203