Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 201

Mäendus. Mäeinstituut 2014
Aherainest saab teha lubjakivi killustiku fraktsioonidega 4-16, 16-32, 32-64mm.
Tootmistehnoloogia lubab toota killustiku stabiilsete purunemiskindlate näitajatega ja
omadustega IV klassi (LA ≤35) killustikku, mis lubab killustiku kasutada teede ehituseks.
Narva Elektrijaamad katsetasid aga tänavu killustiku fraktsiooni 4-32 lisamist
põlevkivikatlasse, et vähendada vääveldioksiidi heitkoguseid.
CaCO3+SO2→CaSO3+CO2↑ CaCO3+SO3→CaSO4+CO2↑
Sellisel juhul temperatuur ei tohi olla SO2/SO3 sidumisel väga kõrge, vastasel juhul
hakkavad lagunema ka CaSO3 ja CaSO4.
Täitematerjali külmakindlus määrab ära aheraine kasutamise võimalusi [4].
Aherainekillustiku peamiseks piiranguks siiani on olnud kõrged transpordikulud, kuna
tootmine asub suurematest tarbimis piirkondadest kaugel. Põlevkivi killustikuturg ja
tarbimisregioon on peamiselt Ida-Virumaal kuni 100 km raadiuses. Killustiku
transportimine Tallinnsse läheb maksma ligikaudu poole aherainekillustiku hinnast.
Samas laiema killustiku kasutamisele võtuga suureneb ka taaskasutatava aheraine kogus.
Laiema
kasutuse
eelduseks
on
aherainekillustiku
nõudluse olemasoluja
konkurentsivõimeline hind [4].
Kokkuvõte
Põlevkivi rikastamisel jääkproduktiks on põlevkivi aheraine, mida tuleb ladestada
aheraine hoidlatesse. Varasematel aegadel ladestati koonilistesse terrikoonikutesse, mis
olid suure orgaanilise aine sisaldusega ja isesüttimise ohuga. Vastavalt Euroopa Liidu
direktiivile [2] ja Eesti Vabariigi Jäätmeseadusele [6] ladestatud jäätmehoidlaid liigitakse
vastavalt hoidla tüübist kas A või B riskikategooriasse ja reguleerib ka vastavad ohutuse
meetmeid nende kasutamisel. Tänapäeval kasutuses olevad Eestis lamepuistangud,
liigitakse jäätmeseaduse kohaselt B-riskikategooriasse, tänu väikesele orgaanilise aine
sisaldusele ja leevendatud isesüttimise võimalusele.
Ladestatud aheraine eest tuleb vaatamata riskikatergooriale maksta saastemakse, mis iga
aasta suurenevad, seega tuleb kasutada tekkinud jääke ratsionaalsemalt. Aherainet saab
kasutada täiteseguda valmistamiseks, täitematerjaliks või killustikuna teedeehitusel.
Kuigi suurt kasutusele võttu piirab antud materjali madal- külma ja purunemiskindlus.
Kuni põlevkivi kaevandamine jätkub - rikastamisjäätmete teke ei kao kusagile, tuleb
tegeleda põlevkivi jäätmete kasutamise alaste uuringutega.
Töö on seotud uuringuga ETP AR12007 nr. 3.2.0501.11-0025 „Põlevkivi kadudeta ja
keskkonnasäästlik kaevandamine“ – mi.ttu.ee/etp.

© Mäeinstituut

http://mi.ttu.ee/kogumik/

201