Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 156
Mäendus. Mäeinstituut 2014
pae kihtide kokkupuutepinnal (Joonis 18-2 ja Joonis 18-7). Kui laeng lõhata paekihis
põlevkivi peenest kihtide kontaktpinnal ei tekiks.
Joonis 18-7 Põlevkivi peenese tekkimine kihtide kokkupuutepinnal
Massiivis on kivimid ruumilises pingeolukorras [14, 12]. Kaeveõõne kontuurimisel
lõhkamisega tekitatakse vaba pind ja massiivist tulev survepingelaine peegeldub osaliselt
massiivi tagasi tõmbepinge lainena ja täiendavalt „koorib“ kaeveõõne pinda tekitades peenest
[4]. Eesti põlevkivikaevandused ei ole eriti sügavad ja pinged massiivis on väikesed. Igal
juhul tasuks probleemi uurida.
Tükikivi tootmisel lõhketöödega on probleemiks kivimi kahjustamine mikropragude näol.
Kahjustamist saab vähendada vähem brisantse lõhkeaine kasutamisel. Lõhkeaine brisantsus
peaks olema niisugune, et ei tekiks ülehelikiirusega levivat lööklainet, mis on peenese
tekitajaks lõhkelaengu ümbruses. Teiseks võimaluseks on vahekihi moodustamine lõhkeaine
ja lõhkeaugu seina vahele. Sellist meetodit kasutatakse Põhjamaades karjäärides tükikivi
tootmisel.
Mitme lähestikku asuva lõhkelaengu üheaegsel lõhkamisel kivimis tekib kumulatiivne efekt,
mis kutsub esile täiendavaid purunemisi ja peenese tekke. Kui lõhata laengud ükshaaval, siis
punktis A purunemist ei teki. Kui aga punkti A jõuavad üheaegselt kaks pingelainet, siis võib
tekkinud pinge ületada kivimi tugevuse. Tegemist on pingelainete indiferentsiga. Seda peaks
arvestama puur-lõhketööde passide koostamisel. Kui soovime vähendada klassi 0…30 mm
väljatulekut ei tohiks lähilaenguid lõhata üheaegselt.
Sageli kasutatakse lühiviitlõhkamist. Sellega vähendatakse lõhketööde seismilist efekti, kuid
sellel on ka oluline mõju kivimite purunemisele lõhkamisel [16]. Põhiliseks mõjuriks on
ajaline intervall naaberlaengute lõhkamisel. Sellest olenevalt võib efekt olla määratud kolme
faktoriga: lähilaengute pingelainete indiferents (väike intervall), täiendavate vabade pindade
moodustumine (keskmine intervall), lähilaengute lõhkamisel tekkinud kivimitükkide
põrkumine (suur intervall).
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
156