Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 156

Mäendus. Mäeinstituut 2014 pae kihtide kokkupuutepinnal (Joonis 18-2 ja Joonis 18-7). Kui laeng lõhata paekihis põlevkivi peenest kihtide kontaktpinnal ei tekiks. Joonis 18-7 Põlevkivi peenese tekkimine kihtide kokkupuutepinnal Massiivis on kivimid ruumilises pingeolukorras [14, 12]. Kaeveõõne kontuurimisel lõhkamisega tekitatakse vaba pind ja massiivist tulev survepingelaine peegeldub osaliselt massiivi tagasi tõmbepinge lainena ja täiendavalt „koorib“ kaeveõõne pinda tekitades peenest [4]. Eesti põlevkivikaevandused ei ole eriti sügavad ja pinged massiivis on väikesed. Igal juhul tasuks probleemi uurida. Tükikivi tootmisel lõhketöödega on probleemiks kivimi kahjustamine mikropragude näol. Kahjustamist saab vähendada vähem brisantse lõhkeaine kasutamisel. Lõhkeaine brisantsus peaks olema niisugune, et ei tekiks ülehelikiirusega levivat lööklainet, mis on peenese tekitajaks lõhkelaengu ümbruses. Teiseks võimaluseks on vahekihi moodustamine lõhkeaine ja lõhkeaugu seina vahele. Sellist meetodit kasutatakse Põhjamaades karjäärides tükikivi tootmisel. Mitme lähestikku asuva lõhkelaengu üheaegsel lõhkamisel kivimis tekib kumulatiivne efekt, mis kutsub esile täiendavaid purunemisi ja peenese tekke. Kui lõhata laengud ükshaaval, siis punktis A purunemist ei teki. Kui aga punkti A jõuavad üheaegselt kaks pingelainet, siis võib tekkinud pinge ületada kivimi tugevuse. Tegemist on pingelainete indiferentsiga. Seda peaks arvestama puur-lõhketööde passide koostamisel. Kui soovime vähendada klassi 0…30 mm väljatulekut ei tohiks lähilaenguid lõhata üheaegselt. Sageli kasutatakse lühiviitlõhkamist. Sellega vähendatakse lõhketööde seismilist efekti, kuid sellel on ka oluline mõju kivimite purunemisele lõhkamisel [16]. Põhiliseks mõjuriks on ajaline intervall naaberlaengute lõhkamisel. Sellest olenevalt võib efekt olla määratud kolme faktoriga: lähilaengute pingelainete indiferents (väike intervall), täiendavate vabade pindade moodustumine (keskmine intervall), lähilaengute lõhkamisel tekkinud kivimitükkide põrkumine (suur intervall). © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 156