Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 154

Mäendus. Mäeinstituut 2014

Joonis 18-4 Pragude süsteem lõhkeaugu ümbruses.

Lõhkeaugust edasi on läbiraputatud tsoon (nimetatakse ka mittereguleeritavaks tsooniks), kus
toimub kivimi osaline purunemine looduslike pragude toel. Esimesena lõhatavate
lõhkeaukude ümbruses on kivimi purunemine täielikum kui järgmiste ümbruses. Järgmised
plahvatused toimuvad juba läbiraputatud kivimis ja purustus (peenese tekkimine) peaks olema
väiksem. Naaberlõhkeaukude plahvatuste ajaline vahe peaks olema vähemalt 100 msekundit.
Lõhkelaengu plahvatusel tekib survelaine, mille leviku kiirus sõltub materjalist. Kui
survelaine läheb ühest keskkonnast teise, võib tekib survelaine peegeldus (Joonis 18-6).
Keskkonna akustiline jäikus on märgitud tähisega Z (Joonis 18-6). Kui survelaine kohtab
tihedamat keskkonda (näiteks põlevkivist paasi minekul) läbib osa energiast survelainena
eralduspiiri, osa peegeldub survelainena tagasi. Kui survelaine kohtab hõredamat keskkonda,
läbib osa energiast survelainena eralduspiiri ja osa peegeldub tagasi tõmbepinge lainena [6].
See tähendab, et juhul kui lõhkelaeng on vaba pinna lähedal „koorib“ see vaba pinda,
tekitades täiendavalt peenest. Peenese tekkimisel on oluline roll pragudel. Kui kivimis oleva
prao laius on rohkem kui 1mm, tuleb seda käsitleda kui vaba pinda, millelt peegelduv laine
tekitab kivimis tõmbepingeid, mis täiendavalt peenestavad
kivimit enne kui kivim jõuab „paugu“ mõjul liikuma hakata
(Joonis 18-5).

Joonis 18-5 Pingelained praod
piirkonnas

© Mäeinstituut

http://mi.ttu.ee/kogumik/
154