Mäendus. Mäeinstituut 2014
17. Linttervikutega kamberkaevandamise tehnoloogia
Jüri-Rivaldo Pastarus, Paul Toomik
Eesti põlevkivimaardlas kasutatakse puur-lõhketöödega ja sammastervikutega
kamberkaevandamise tehnoloogiat. Seda tehnoloogiat on korduvalt modifitseeritud ja
täiustatud, kuid põhiolemuselt on see jäänud endiseks. Tegemist on odava, tootliku ja
kergelt projekteeritava tehnoloogiaga, kuid siiski selle miinuseks on suurenevad maavara
kaod [2, 3, 5, 6, 8, 9, 4, 12, 13, 17, 23]. Väljamata jäänud maavara suurendab oluliselt
kaevandamisõiguse tasu, kuna maksta tuleb kogu arvele võetud põlevkivi eest, kaasa
arvatud kadudesse jäänud maavara eest.
Antud töö eesmärgiks on leida võimalusi kasutusel oleva tehnoloogia täiustamiseks,
põlevkivi kadude vähendamiseks tervikutes.
Töös analüüsitakse allmaakonstruktsioonide arvutusmetoodikat, mis tagaks lae „igavese“
püsivuse ja võrreldakse sammas- ja linttervikute kasutamise efektiivsust. Varasematest
uuringutest on teada, et linttervikud on samade tingimuste korral mõõtudelt väiksemad ja
püsivamad kui sammastervikud, mistõttu vähenevad põlevkivi kaod tervikutes [6]. On
võimalik ka puur-lõhketööde asemel kasutada raimamist kombainiga. See meetod
võimaldab veelgi vähendada põlevkivi kadusid, sest tervikutes ei teki pragunenud tsooni
[1, 15].
Lõhketööde mõjul toimunud kambri seinte purunemise laiuse q=0,6 m (lühikesed
lõhkeaugud) ja q=1,0 m (pikad lõhkeaugud) korral antud osa tervikust ei oma enam
kandvat funktsiooni. Kombainiga kaevandamisel aga q=0 m, seega puudub kambri seintel
purunemise tunnus ja tervik töötab täielikult. Kui kombainiga kaevandamisel arvestada
lõhketöödega kambri seinte summaarsete purunemiste sügavustega, siis sel juhul
tervikute tugevus oleks üle dimensioneeritud. See annab võimaluse kaevandada
eritingimustes, näiteks märgalade alt ja tektooniliste rikete piirkonnas [4, 7, 14].
Arvutused on läbi viidud vastavalt Eesti põlevkivimaardlas kehtivale juhendile [11].
Põlevkivikadude arvutustulemused erinevate tehnoloogiate korral on esitatud alljärgnevas
Tabel 17-1.
Tabel 17-1. Sammas- ja linttervikute kadude võrdlus
Terviku parameetri