Mäendus. Mäeinstituut 2014
Põlevkivi võeti Eestis kasutusele I Maailmasõja ajal kütusena majapidamises,
tsemenditööstuses, elektrijaamas ja tehaste katlamajades. Hiljem hakati põlevkivi
kasutama gaasivabrikus valgustusgaasi tootmiseks ja auruvedurite kütusena. Peale I
Maailmasõda arendati välja põlevkivi õlitööstus nii riigiettevõttena kui ka
rahvusvaheliste erafirmade poolt, mis kasutasid õli utmiseks erinevaid meetodeid.
Esimestel aastatel osutusid kaevandamisväärseks kihind A-E (Joonis 10-1), mille
põlevkivikihtide kütteväärtus oli 10-15 MJ/kg kohta.
Esimese põlevkivikaevanduse rajamist alustati 1917. aastal, kuid revolutsiooni segaduste
ja sõja tõttu sai pidev tootmine alata alles 1919. aastal avakaevandamisega [6].
Majapidamises ahjude kütmiseks kasutatava põlevkivi tükid pidid olema küllalt suured ja
aherkivimi vabad. Tööstuses katelde kütteks kasutatavale põlevkivile olid nõuded
tagasihoidlikumad ja elektrijaamades võis vastava katla korral kasutada peenpõlevkivi.
Põlevkivi kaevandamiskaod 1919-1960
Maavara kadu on kasutuskõlbmatuks muutunud arvel olnud maavara. Avakaevandamisel
käsitsi põlevkivi väljamisel praktiliselt kadusid ei o