ümbritsev maailm muutub vastavalt selliseks, millisena see maailm oli sellisel ajahetkel, kuhu ta
ajas parajasti rändab.
1.2.2 Aegruumi tunnel ehk ussiauk ehk Einsteini-Roseni sild
Ussiauk painutab aegruumi nii, et on võimalik kasutada otseteed läbi teise dimensiooni. Seetõttu
näidatakse ussiauku mudelites sageli pigem kahemõõtmelisena, mis näeb välja nagu ring. Kuid
kolmemõõtmeline ring näeb välja kui kera ja seepärast näeb ussiauk tegelikkuses välja just kerana.
See tähendab seda, et ussiauk on tegelikult kerajas auk ehk aegruumi auk. Järgnevalt vaatamegi
seda, et aegruumi auku on võimalik tõlgendada aegruumi tunnelina ( ehk ussiauguna ). See
tähendab seda, et aegruumi auk ja aegruumi tunnel on tegelikult üks ja sama. Selleks koostame
aegruumi augu ja aegruumi tunneli võrdluse kohta järgmise tabeli:
Aegruumi auk:
Aegruumi tunnel:
Tegemist on aegruumi auguga. Mida
enam augu tsentrile lähemale, seda enam
aeg aegleneb ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus väheneb. Augu tsentris aega
ja ruumi enam ei eksisteeri. Aegruumi augu
suurust kirjeldab Schwarzschildi raadius.
Aegruumi auk on nagu aegruumi tunnel. Mida kaugemale
( sügavamale ) tunnelisse minna
seda enam aeg aegleneb ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus
väheneb. Aegruumi tunneli sees
aega ja ruumi enam ei eksisteeri.
Aegruumi august saab minna sisse ja
välja.
Aegruumi tunnelil on kaks otsa sissekäik ja väljakäik.
Aegruumi auk on piirkond ruumis, kus
aega ja ruumi enam ei eksisteeri.
Aegruumi tunnel on alati sirge,
mitte kõverduv ega väänduv*.
Füüsikalised kehad teleportreeruvad
ajas ja ruumis, kui nad satuvad aegruumi
auku ehk „väljaspoole aegruumi“.
Aegruumi tunneli läbib keha hetkega ehk 0 sekundiga. Inimese
teleportreerumine ajas ja ruumis
ning aegruumi tunneli ( ehk ussiaugu ) läbimine on tegelikult
üks ja sama.
Mida suurem on aegruumi auk ehk
mida rohkem aegruumi on augu ümber
kõverdunud, seda kaugemale ajas ( või
ruumis ) liigutakse**.
Mida pikem on aegruumi tunnel,
seda kaugemale ajas ( või ruumis )
liigutakse.
51