=
siis saame esimesest võrrandist järgmise avaldise
=
Eeldusel, et vaakumi energia on väga suur
saame
=
ja seega massile mõjub jõud
=
=
Viimasest võrrandist ilmnebki tõukejõud, mis suureneb kehadevahelise kauguse suurenemisega. See
tähendab seda, et vaakumi energia põhjustab tõukejõu, mis hakkab eriti hästi ilmnema just väga
väga suures ruumi mastaabis. Nagu näha, matemaatiliselt erineb selline tuletuskäik väga palju
Universumi ääre mudelist, kuid mõlemad füüsikalised lõpptulemused on üllatavalt analoogilised.
1.2 Aegruumi kõverus
Kui keha „asub“ hyperruumis, siis tavaruum on „tema ümber“ üldrelatiivsusteooria keeles öeldes
kõver. Ja sellest kõverusest ( et kui kõver see siis on ) sõltub see, et kui kaugele aja rännak sooritatakse. Seejuures peab arvestama ka teleportatsiooni seadusi.
Kuid tavaruumi kõveruse muutusest sõltub aga see, et millises suunas toimub aja rännak. Ka siin
peab arvestama teleportatsiooni seadusi.
1.2.1 Ajas liikumise suuna määramine!
Teada on fakt, et absoluutselt kõik kehad alluvad Universumi paisumisele. Kuid Universumi
paisumine avaldub alles galaktikate ja nende parvede ning superparvede tasandil. See tähendab
seda, et galaktikad ja nende parved ning superparved eemalduvad üksteisest. Mida kaugemal on
üksteisest galaktika parved, seda kiiremini nad üksteisest eemalduvad – ehk kehtib tuntud Hubble´i
seadus.
Universumi paisumise avaldumise korral ei ole kehade mõõtmed tegelikult olulised, vaid on
olulised ainult kehade vahelised kaugused. Kuna Universumi paisumine avaldub alles väga väga
suures ruumimõõtkavas, siis saamegi seda mõista kui kahe ruumipunkti vahelise kauguse
suurenemist. Näiteks, kui me saame rääkida galaktikate parvede omavahelistest eemaldumistest, siis
saame kindlasti rääkida ka näiteks planeetide omavahelistest eemaldumistest, mis asuvad erinevates
galaktika parvedes. Mistahes füüsikalist keha võib vaadelda väga suure ruumimõõtkava suhtes
punktina.
Teada on ka fakt, et Universumis leidub ka selliseid piirkondi aegruumis, kus aega ja ruumi
enam ei eksisteerigi. See tähendab seda, et aeg on „seal“ lõpmata aeglenenud ja kahe ruumipunkti
vaheline kaugus on „seal“ võrdne nulliga. Sellised piirkonnad aegruumis eksisteerivad näiteks
mustade aukude ja ka galaktikate tsentrites. Neid tuntakse ka kui Schwarzschildi pinnana.
46