miljardit galaktikat. Sellest tulenevalt võetakse praegusest vaadeldavast Universumist raadiuseks
umbes 15 miljardit valgusaastat. Kuid sellisel juhul saab Universumi keskmine tihedus olema 10-30
g/cm3. Universumi keskmine tihedus saadakse siis, kui jaotatakse ära kogu ruumis ühtlaselt kõigi
galaktikate aine ja kiirgused, mis Universumis liiguvad. Selline keskmine tihedus on kümme korda
väiksem kriitilisest tihedusest. Saadud tiheduse välja arvutamisel on arvestatud ainult nähtavaid
tähti. Seepärast ollakse veendumusel, et Universumi tihedus on tegelikult palju suurem.
Universumis võib leida näiteks musti auke, elementaarosakesi, väikeste helendustega tähti ja saadud
tihedusest umbes 10 korda rohkem nähtamatut ainet. Seetõttu peab olema Universumi kõverus väga
suur. Kui Universumi ruumala on lõpliku väärtusega, siis elame nagu suures mustas augus. Selle
keskmine tihedus on kõrgvaakumist palju väiksem. Universumi paisumine viitab asjaolule, et
kauges minevikus pidi Universum olema ülitihedas olekus ja väga väikeste mõõtmetega.
Universumi ruumala suureneb ajas ja seetõttu ei saa Universum kunagi olla lõpmatult suur. See
tähendab, et Universumi ruumalal peab olema „äär“ ( piirkond, kus aeg ja ruum hakkavad kaduma
). Selles seisnebki nüüd järgmine teine tume energia hüpotees. Selle füüsikaline mudel on aga
järgmine:
1. Mida lähemale tsentraalsümmeetrilise gravitatsioonivälja tsentrile, seda enam
hakkab aeg aeglenema ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus väheneb. See oli
eespool Universumi paisumise mudeliks.
2. Universumi paisumise mudeli vastupidine juht: mida kaugemale
tsentraasümmeetrilise gravitatsioonivälja tsentrist, seda enam aeg aegleneb ja
kahe ruumipunkti vaheline kaugus väheneb. See juht on Universumi ( aegruumi )
ääre mudeliks.
Gravitatsioonivälja korral, mille juhul aeg aegleneb ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus väheneb
tsentri suunas, on jõud suunatud tsentri poole. See tähendab, et mida lähemale välja tsentrile, seda
enam suureneb jõud. Jõud on tingitud üldrelatiivsusteooria järgi aegruumi kõverdumisest.
Universumi ( aegruumi ) ääre mudelis on aga vastupidine olukord: mida kaugemale
tsentraalsümmeetrilise gravitatsioonivälja tsentrist, seda enam aeg aegleneb ja kahe ruumipunkti
vaheline kaugus väheneb. Sellisel juhul on jõud suunatud tsentrist eemale, mis tähendab, et mida
kaugemal tsentrist, seda enam suureneb jõud. Jõud ja kiirendus on vastavalt Newtoni II seadusele
omavahel seotud.
Universumi ( aegruumi ) äär [Z