Järgnevalt vaatame lähemalt seda, mida need Maailmataju osad endast kujutavad.
Universumi füüsika
Universumi füüsika valdkond käsitleb Universumi füüsikalist olemust. Tegemist on
füüsikateooriaga, mis arenes välja ajas rändamise füüsikateooriast. Antud teooria annab
mõista seda, et mis on Universum oma olemuselt. Näiteks psühholoogiateaduses on alles
viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see
inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega.
Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus?
Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab
kindlate seaduspärasuste kohaselt? Kui kõige eksisteerimise aluseks on energia, mida teab ja
tunneb tänapäeval klassikaline mehaanika, siis tekib kohe järgmine küsimus, et mis „asi“ siis
see energia ise on? Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna
põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis
tuleb välja ajas rändamise teooriast. Kuna kõik kehad Universumis liiguvad ajas ( tuleviku
poole ) ja kõik nähtused toimuvad ajas ja ruumis, siis seega ajas rändamise füüsika on kõige
eksisteerimise aluseks. Universumi ajatus on lähtepunktiks paljudele teistele uutele
füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult
olemas. See ongi Universumi tõeline füüsikaline olemus.
Joonis 5 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja
relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas.
http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg
6