m( x,0,0,t ) ≠ m( xa,0,0,t2 ) ≠ m( x,0,0,t3 )
Seda tõestab hyperruumi K´ suhtes liikumine. Kuna tegemist on uue asukohaga ruumis, siis seega
eksisteerib ka uus ajahetk. Näiliselt on keha m tavaruumi K suhtes endises ruumi asukohas, kuid
tegelikult seda ei ole. Tõeline endine asukoht ruumis ( ja sellest tulenevalt ka endine ajahetk ) jääb
tavaruumist K „väljapoole“. See jääb hyperruumi K´ „otsesesse ulatusse“. K suhtes liikus keha m
näiliselt tagasi endisesse asukohta ruumis, kuid tegelikult mitte. Keha m liikus ruumis hoopis edasi,
mis tõestab hyperruumi K´ suhtes vaatlemine.
Hyperruumis K´:
Tavaruumis K:
m( x´,0,0,t ) ≠ m( xa´,0,0,t2 ) ≠ m( xc´,0,0,t3 )
M( x1´,0,0,t ) ≠ M( xb´,0,0,t2 ) ≠ M( x4´,0,0,t3 )
K( x2´,0,0,t ) ≠ K( x3´,0,0,t2 ) ≠ K( x5´,0,0,t3 )
M( x1,0,0,t ) ≠ M( xb,0,0,t2 ) ≠ M( xd,0,0,t3 )
Kehade m ja M näilised liikumised ruumis tulenevad sellest, et kui vaadelda neid ainult
tavaruumi K suhtes. Tõelised nihked tulevad ilmsiks siis kui vaadelda kehade liikumisi hyperruumi
K´ suhtes. K liigub K´ suhtes kiirusega v1 ja kehad m ning M asuvad selle K „sees“. Albert
Einsteini relatiivsusteooria kinnitab meile seda, et mistahes keha saab minna tagasi endistesse
ruumipunktidesse ( x, y, z ), kuid mitte tagasi endistesse ajahetkedesse t. Tegelikult see nii ei ole,
kuid näiliselt see paistab nii olevat.
19