Näiteks ajupiirkondade omavahelisest seostamisest sõltub inimese mõtlemiskiirus. Näiteks
uuringud on näidanud seda, et kõrge intelligentse inimese aju korral läbib elektriline signaal ühest
ajupiirkonnast teise enamasti väiksemate ühendusteede kaudu kui seda madalama intelligentsusega
inimeste korral. Inimeste aeglane mõtlemiskiirus võib seega tuleneda sellest, et nende ajud
kasutavad info edastamiseks ühest ajupiirkonnast teise väga vähe otseseid ühendusteid. Väga kõrge
intelligentse inimese korral kasutab aju aga just väga sageli otseseid ühendusteid, mis tagavad info
väga kiire liikumise aju ühest piirkonnast teise jõudmiseks. ( GEO, 28-37 ). Närvisüsteemis toimub
pidev informatiivne tegevus. Ka sellisel korral, kui inimene magab ja kogeb und. Kõige suurem
ajuaktiivsus on inimesel tema nooruses – eriti aga just esimestel eluaastatel. Just sellisel ajal tekib
kõige kiiremini ja kõige rohkem neuronite vahelisi seoseid võrreldes eluaastatega inimese vanemas
eas. Närvisüsteem on kui seostevõrgustik, mis on väga süstemaatiline ( süsteemse struktuuriga ) ja
kindla funktsineerimisega.
Elektriimpulssi abil liigub info närvikoes ringi. Selle põhimõte seisneb järgnevas. Närvikiu
„seinte“ paksus ei ole suurem kui sadatuhat millimeetrit. Kiu siseosa on näiteks punkeseisundi
korral väliskeskkonna suhtes negatiivse pinge all ja seepärast öeldakse selle kohta ka negatiivne
puhkepotentsiaal. Selle väärtus on ombes -70 mV. Sellise potentsiaali määravad ära naatriumi ja
kaaliumi positiivsete ning kloori negatiivsete ioonide kontsentratsioonid mõlemal pool närvikiu
„seina“. Positiivsed ioonid tungivad närvikiu sisemusse, kui kiu seina läbilaskvust suurendab
erutus. Potentsiaal, mis on kiu siseosas, suureneb seeläbi väga kiiresti ja saavutab väliskeskkonna
suhtes väärtuse +40 mV. Seda nimetatakse toimepotentsiaaliks. Positiivsete ioonide liikumist tagasi
väliskeskkonda võimaldab just toimepotentsiaal. Seetõttu muutub väliskeskkonna suhtes närvikiu
siseosa jällegi negatiivseks. Kõik see toimub väga lühikese aja ( 1 ms ) vältel. Mööda närvikiudu
levib selline „pingeimpulss“ umbes 100 m/s. Pingeimpulss omab informatsiooni ärritaja mõju
kohta.
Inimese peaajus on umbes 10 triljonit neuronit. Üks neuron on võimeline ühenduses olema 10
000 – 30 000 erineva närvirakuga. Sellised on seoste arvud. Kuna olemas on umbes 10 triljonit
neuronit, siis seoseid nende vahel on seega umbes 100 000 – 300 000 triljonit. Seda näitab ju lihtne
matemaatika. See tähendab seda, et seoseid on närvisüsteemis sadu triljoneid. Seoseid ehk ühendusi
närvikoe neuronite vahel on seega 10 000 – 30 000 korda rohkem kui neuroneid endeid.
Kui inimene sünnib, siis juba sellel hetkel on tal olemas kõik närvirakud. Pärast inimese sündimist hakkavad ilmnema seoseid närvirakkude vahel ja seda siis väga kiiresti. Igal lapsel on sündides
umbes 100 miljonit neuronit, mis ei ole omavahel ühenduses. Just esimestel elukuudel peab imik
suhteliselt palju magama, sest enamus ühendusi neuronite vahel tekivad une ajal. Kuna alguses oli
seoseid väga vähe, siis inimesel ei jää imikueast midagi mäletada. Puudub alguses ka minatunne ja
inimkõne. Kuna inimese aju ei ole kohe pärast sündides veel valmis, siis ei olegi võimalik see, et
inimene mäletaks oma sünnihetke ja et see saaks teda elus oluliselt mõjutada. Väikse lapse õppetegevused ja kogemused ei jää veel meelde, kuid sellest hoolimata valmistub aju kõne ja mõtlemise
arenguks. Näiteks kui arengukeskkond on väga mitmekülgne, siis lapsel areneb välja suurem intelligentsus. Kui aju ei kasutata, siis võib tema funktsioneerimine väga palju nõrgeneda. Kui inimene on
sündinud pimedana, siis hiljem tulevikus on võimalik selle inimese silmanägemist operatsiooniga
taastada, kuid seda ainult osaliselt. Seda sellepärast, et nägemisega seotud rakud on kas suures osas
surnud või lülitatud mingisugusesse teise tegevusse. Väga olulised on keele arengu seisukohalt ka
lapse kokkupuuted keele kasutajatega. Kui lapsel puudub kokkupuude kõnelejatega, siis ta ei
suudagi rääkima hakatagi. Aju väga olulisteks arenguettappideks on just inimese varajased eluaastad, kuid aju areng jätkub ka veel pärast lapsepõlve. Kogu inimese elu jooksul toimub ajus muutused. See tähendab seda, et osa närviühendusi tugevneb ja osa nõrgeneb. Inimese geenid määravad
aju üldise funktsioneerimise ja inimese kogemused määravad selle detailid. Varajastel eluaastatel ei
ole ajukoore kõik funktsioonid välja arenenud, kuid see-eest töötab aju väga paindlikult. Näiteks kui
kahjustada saab üks ajupoolkera, siis teine ajupoolkera võib võtta teise ajupoolkera funktsioonid
endale. Näiteks vasaku ajupoolkera kõnekeskuse kahjustuse korral võtab parem ajupoolkera selle
funktsioonid omale. Kuid aju kõnefunktsioonid ei taastu enam nii väga kergesti, kui inimesel on
möödas viies eluaasta.
5