mehaanilisi töömasinaid. Selles peamiselt seisneski varakapitalistlik turumajandus. Kuid sellest
järgmine turumajanduse tase sisaldas juba sisepõlemismootorite ja elektrotehnika pealetungi. Seda
seostatakse ka börsikapitalismiga. Järgnes elektroonika ja automaatika progress. Need olid otseselt
seotud inimühiskonna globaliseerumisega. Näiteks aitas globaliseerumisele kaasa transpordi kiire
areng. Tänapäeval on ju võimalik liikuda ükskõik millisesse Maa punkti vähem kui 24 tuuniga.
Hakkas ka välja kujunema ja arenema teaduse rahvusvaheline koostöö ja rahvusvaheline
patendinduse ja litsentsikaubanduse õiguslik korraldus. Ja kõige lõpuks oli infotehnoloogiline
progress nimega internet läbimurdeks väga paljude valdkondade jaoks. Ilma internetita ei kujutaks
tänapäeva elu varsti enam ettegi.
Inimkonna tehnoloogiline areng on üha enam globaliseerumas. Seetõttu ei ole enam riikide ja
rahvaste lokaalne tehniline areng nii tähtis nagu seda oli varem. Kõrgtehnoloogiat võimaldab
rahvusvaheline kapitali liikumine tuua sellistesse kohtadesse, kus on selle rakendamiseks olemas
kõik vajalikud tingimused. Kuid isegi sellisel juhul peab olemas olema eeldused nagu näiteks
rahvastiku kultuuritase, demokraatia vorm ja isegi soodustav õhkkond. Tegurid, mis mõjutavad neid
just positiivselt, on valdavalt üldised või spetsiifilised. Nende üldiste tegurite hulka kuulub näiteks
majanduspoliitika, õigusriiklus. Kuid spetsiifiline tegur hõlmab peamiselt töökultuuri, eetikat,
haridussüsteemi jne.
Joonis 10 Väga sageli kujutatakse tulevikumaailma, kus on lendavad autod ja ülikõrged
pilvelõhkujad.
http://www.webartz.com.br/wp-content/uploads/2008/09/future-city-scape1.jpg
Kui inimkond jõuab oma arengus sellisele tasemele, et luuakse tehisintellekt, siis ka sellel on
omad kindlad mõjud meie tehnogeensele ühiskonnale. Näiteks paljud inimese eluvaldkonnad
automatiseeruvad. See tähendab seda, et enamus töid teevad inimese eest juba robotid (
tehisintellektid ). Näiteks kogu tööstus võib olla täielikult automatiseeritud tehisintellektide poolt.
Mõtlevad autod sõidavad inimese eest ja nii ei saa enam tekkida autoõnnetusi. See võib tähendada
ka seda, et kogu transport võib olla mingil moel automatiseeritud just tehisintellektide poolt. Juba
praegugi võib täheldada seda, et robotid võtavad üha enam inimestelt töö üle. Tuleviku ühiskonnad
võivad olla täielikult automatiseerunud. Ja seega vabaneb inimene peaaegu täielikult töötamise
vajadusest ehk tööklassi staatusest. Näiteks tehastes on juba ammu asendatud inimtöölised
robotitega ja üldse on lihttööde tegemised automatiseeritud. Kuid ühiskonna üldise arengu jooksul
jõuab automatiseerimine ka teenindussektorisse. Näiteks praegusel ajal on Eestis juba loodud
digiretsepti infosüsteem ja Inglismaal Londonis Heathrow lennujaamas on loodud
pagasitöötlemisautomaatika. Mida aeg edasi, seda enam inimesi asendatakse robotitega ja paljud
eluvaldkonnad automatiseeritakse. Näiteks paljudes maailma suurlinnades on valmis ehitatud
automaatseid parkimismaju. Sõidukeid on võimalik parkida isegi mobiiltelefoniga, mille korral
124