Selliseid aegruumi tunneleid tuntakse füüsikas üldrelatiivsusteoorias, mille korral on aegruum väga
palju kõverdunud. Neid nimetatakse „ussiaukudeks“. Amorphusolendi elektriväli suudab mõjutada
aegruumi ( seda kõverdades ) samamoodi nagu seda teevad suured massid. Kuna energia ja mass on
ekvivalentsed suurused, mida tuntakse erirelatiivsusteooriast. Sellised tunnelid esinevad ka
surmalähedaste kogemuste korral, mil nähakse ja tuntakse ennast sisenevat mingisse „musta
tunnelisse“, mille lõpus paistab ere valgus.
Eesti teaduskirjanik Tiit Kändler on inimest võrrelnud kvantolendiga ( juhuga, kui inimesel
avaldub kvantmehaanika kummaline maailm ). Kuid eespool nägime, et kvantolendi võimalused
sarnanevad just amorphusolendiga. Näiteks amorphusolend on kui kvantolend, kes ei pea maksma
sentigi ei oma söögi ega ka üle Atlandi reisi eest. Ta on nagu kvantosake. Energiat ammutatakse
tühjusest ja samal ajal suudab ta viibida mitmes paigas ühekorraga. Ka suudetakse läbi saada ilma
mobiiltelefonita, sest kvantpõimumise kaudu ollakse niikuinii silmapilkses ühenduses nendega,
kellega koos oldakse. Ei ole vaja ka uksi, sest läbitakse seinu. Kvantsüsteemil on omadus tungida
läbi barjääri. Võib veel tuua analoogiaid amorphusolendi ja kvantosakese vahel, kuid piirdume
ainult nendega. (http://epl.delfi.ee/archive/print.php?id=51143247)
Kõiki omadusi ja võimalusi, mis ilmnevad amorphusolendi juures, ei mahu siia märkida. Neid
on selleks liiga palju. Näiteks vajadus une järele puudub, sest olendi elutegevus ei sõltu
närvitegevuse talitlusest. Eksisteerides energiaväljana ei oma inimene enam sugu. Inimene ei ole
enam naine ega mees. Isegi ajas rändamine oleks tavapärane omadus ( sest läbitakse aegruumi
tunneleid, mis oli juba eespool kirjeldatud ). Sellega kaasas ilmneb ka teleportatsioon. See eest
tajutakse ka ajatust ja ruumitust, mis esinevad samuti surmalähedaste kogemuste korral. Samuti
ilmnevad ka telepaatia ja telekineesi ( mõnikord nimetatakse seda ka psühhokineesiks ) võimed.
Näiteks surmalähedaste kogemuste korral suhtlevad valgusolendid inimesega just läbi telepaatia.
Vaimsed võimed üldse ( näiteks mälu, mõtlemine jne ) on erakordselt head ja reaktsioonid on selged
ja kiired. Näiteks surmalähedaste kogemuste korral tekib inimesel mõistmine valgusolendi juures
silmapilkselt ja täielikult.
3.2.5 Ülitsivilisatsiooni elutalitlus
Inimesed on aja jooksul muutnud enda tarbeks loodusvarasid ainelisteks või mitteainelisteks
hüvedeks, et ennast kuidagi ära elatada. Osa nendest moodustavad tarbeesemed nagu näiteks riided,
toit, eluasemed jne. Teise osa moodustavad sellised hüved, mis on vajalikud tootmise jätkamiseks.
Nendeks on näiteks energia, oskused, materjalid, tööriistad jne.
Ajaloo jooksul on inimesed valmistanud esemeid väga erinevalt. Näiteks inimeste eellased
Homo habilis´ed valmistasid kivist ( täpsemalt ränikivist ) relvi ja tööriistasid, et jahtida loomi ja
neid söömiseks tappa. Tükk aega hiljem hakkavad inimesed aga kaevandama ( näiteks vaske ja
ränikivi ). Pärast seda hakati esemeid valmistama juba rauast ( näiteks relvi ja tööriistu ). Keskaja
suurim saavutus oli J. Gutenbergi trükikunsti leiutamine, mis mõjutas inimkultuuri kõige rohkem.
Inimkonna tööstusrevolutsioon toimus 18. ja 19. sajandil, mis algas Suurbritanniast ja levis sealt
teistesse Euroopa riikidesse ning mujale maailma nagu näiteks Põhja-Ameerikasse ja Venemaale.
Tööstuslik pööre tõi suured muutused paljudesse inimtegevuse valdkondadesse nagu näiteks
põllumajandusse, tootmisse, transporti ja kaevandamisse. See muutis põhjalikult kogu
inimühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja isegi kultuurilist eksisteerimist. Vabrikutootmine asendas
manufaktuurset tootmist, mis sai alguse 18. sajandi Suurbritannia tekstiilitööstusest. Kogu
tööstusrevolutsiooni aja põhilisemaid tunnuseid ongi see, et inimese tööjõu asemel hakati üha
rohkem kasutama masinaid. Üheks olulisemaks leiutiseks 18. sajandil peeti aurumasinat, mis oli
suure kasutusalaga tehnoloogia. Kuid masinad vajasid materiaalset ressurssi ja inimesi, kes neid
looksid ja toodaksid. Alguses kasutati Suurbritannias orjakaubandust uute masinate tootmiseks ja
kasutusele võtmiseks. Sealhulgas ka Kariibi mere saarte suhkruroo viljelemist. Juba esimesed
vabrikud loodi 18. sajandi alguses. Kanalite ehitamine sajandi teisel poolel aitas vabrikute arengule
veelgi kaasa. Inimesed olid sunnitud vabrikutes tegema palgatööd, sest masinad võtsid üha rohkem
120