tähendab seda, et teadvus ja psüühika, mida ajus loovad oma laenglemistega tuhanded
neuronid, eksisteerib materiaalselt elektromagnetväljana. Inimese ( kliinilise ja/või
bioloogilise ) surma ajal eralduvad inimese närvisüsteemist füüsikalised väljad.
2. Väljade eraldumist inimese närvisüsteemist võimaldab ajas rändamise füüsika. See tähendab
seda, et kehast väljumine on inimese ajas rändamise üks erijuhte. Sellisel erijuhul ei rända
ajas mitte inimene ise, vaid inimese sees ( ehk närvisüsteemis, kus eksisteerib
elektrilaengute polarisatsioon ) olevad väljad ehk ajas rändab seisumassita väli ( footonid ),
mitte seisumassiga keha ( ehk inimene ).
Kõik teised aspektid, mis on seotud inimese kehast väljumisega, tulenevad nendest samadest
printsiipidest ja nende kombinatsioonidest. Inimese kehast väljumise füüsikateooria põhineb
arusaamadel, mille kohta on võimalik esitada kolm põhiküsimust:
1. Mis eraldub inimese kehast?
2. Kuidas „see“ eraldub inimese kehast?
3. Kuidas funktsioneerib ( eksisteerib ) inimene kehast väljunud olekus?
3.2 Ülitsivilisatsiooniteooria alused
3.2.1 Sissejuhatus
3.2.1.1 Tsivilisatsiooni mõiste
Sõna “tsivilisatsioon” tuleb ladina keelest “civilis”, mis tähendab riiklikkust või ühiskondlikkust.
Vanadel aegadel mõisteti tsivilisatsiooni ja tsiviliseeritust kui barbaarsuse ja metsluse vastandit.
Tõenäoliselt võttis sõna “civilitas” kasutusele esimesena Erasmus Rotterdamist, kes elas aastatel
1466-1536. “Tsiviliseeritud kommetest” räägitakse tema raamatus “Vestlused”, mis ilmus 1530.
aastal. Hiljem hakati seda sõna ohtrasti kasutama, sest see näitas oma aja uusi väärtusi ja elutunnetust. Prantsuse poliitik Honoré Mirabeau ( 1749-1791 ) kasutas mõistet oma raamatus “Inimeste
sõbrale”, mis ilmus 1756. aastal ja sellest ajast peale hakati mõistet laiemalt kasutama. Tegemist oli
valgustusaja perioodiga. Nimetatud raamatus jutustab ta tsivilisatsioonist, kuid ta seostab seda ka
religiooniga: “religioon on... tsivilisatsiooni peamine vedru; ta sunnib meid lõputult meenutama
sõprust, soojendab meie südant ja meelt.” Mirabeau jaoks tuleneb tsivilisatsioon religioonist, mis
mis kujundab inimeste käitumis- ja vaimureegleid. Mirabeu: “Tsivilisatsioon ei tee midagi
ühiskonna heaks, kui ta ei anna talle vooruse näol aluseid ega vorme.” Selles mõttes tähendas
tsivilisatsioon eetikat, mis ei sisalda ebamoraalsust ja kombetust. Ta viitas selgelt reeglite,
õigusnormide ja moraalsele ühiskonna arengu astmele. Sellele, mida tänapäeval nimetatakse
kodanikuühiskonnaks.
Tsivilisatsiooni mõiste tähendab inimsoo ajaloolise arengu kirjeldamisel ühiskonna arenenut
astet, mis ei sisalda barbaarsust. Näiteks ajaloost on teada, et muistse ühiskonna arengu tasemele
järgnesid juba riikliku korralduse ja kirjaoskusega varased tsivilisatsioonid nagu näiteks Sumer,
Egiptus, Kreeta-Mükeene jpt. Paljud arvavad, et tsivilisatsiooni ja kultuuri mõisted selles mõttes
omavahel peaaegu samastusid. Kuid tsivilisatsioon ei tähenda siiski nii väga just loomingut, vaid
pigem “maailma korrastatust”. Ka keskajal samastati neid mõisteid, kuid sellisel ajal nähti kõike
Jumala tahte ilmutustena. Näiteks nimetas Püha Augustinus kui Jumala riiki milles me kõik elame.
112