3.1.2 Ajusurmas esinevad nähtused
3.1.2.1 Inimese „füüsiline“ surm
Teooriad inimese keha ehitusest, funktsioneerimisest ja haigustest põhinesid kunagi tuhandeid
aastaid enamasti müütidel ja maagial. Teaduslikke vaatlusi vanadel aegadel ei sooritatud. Esimesed
täpsed anatoomiauuringud sooritati alles 16. sajandil. Kuid teaduslikumaid meetodeid on
meditsiinis hakatud rakendama alates 17. sajandist. Meditsiin sai areneda ainult koos füüsika
teaduse arenemisega, sest füüsika võimaldas luua selliseid tehnoloogiaid, mis on inimkeha
uurimiseks täiesti hädavajalik. Näiteks mikroskoobi ja röntgentehnika leiutamine. 21. sajandi
alguseks suutis meditsiin mõista väga paljusid inimkeha funktsioone ja suutis ravida enamikku
haigusi. Näiteks inimkeha osad on organiseeritud hierarhilisse süsteemi – alates kõige lihtsamatest
molekulidest kuni keha kui tervikuni välja. Rakkudeks tehtavaid ehitusplokke moodustavad
molekulid nagu näiteks süsivesikud, rasvad, nukleiinhapped ja valgud. Samuti osalevad need ka
keemilistes reaktsioonides, mida nimetatakse ka metabolismiks. Inimkeha metabolism moodustab
koostöös keha nö ehitusblokkidega tillukesed elavad üksused, mida nimetatakse rakkudeks. Iga
rakk vajab pidevalt toitaineid ja hapnikku, et püsida elus ja anda kehale energiat. Kudesid
moodustavad sarnase ehitusega ja funktsiooniga ühinenud üksikud rakud. Kudedel on kehas täita
erinevaid rolle. Mitut eri liiki koed moodustavad struktuure, mida nimetatakse organiteks. Iga
organ täidab üht kindlat ülesannet või ülesandeid. Näiteks kopsud, magu, maks, neerud ja silmad on
inimkeha organid. Näiteks mao ülesanne on seedimisprotsessi käigus säilitada ja lõhustada toitu.
Magu ja teised seedimisega seotud organid moodustavad seedeelundkonna. Seedeelundkond seedib
toitu, imendab toidust kasulikud toitained vereringesse ja viib välja jääkained. Inimesel on kokku
kaksteist elundkonda ja need töötavad kõik koos, et keha suudaks täita funktsioone, mida on vaja
ellujäämiseks.
Inimeste suremiste põhjused on aga väga erinevad, kuid surmatunnused on kõikidel puhkudel
siiski ühesugused. Näiteks seiskub hingamine ja südametegevus, väheneb kudede elastsus, lihased
lõtvuvad ja need ka ei reageeri ärritajatele. Näiteks inimesel ei esine reflekse. Neid aga nimetatakse
primaarseteks surmatunnusteks ja pärast neid tekivad sekundaarsed surmatunnused. Näiteks tekivad
koolnulaigud. Vere valgumine allapoole põhjustab laikude tekkimist. Näiteks kui koolnu asetseb
parajasti selili, siis tekivad laigud just seljale. Hiljem see hemolüüsub ja imendub kudedesse. Need
muutuvad hiljem sinakaspunaseks. Lihaste koolnukangestus algab just vahelihasest ja südamest.
Näiteks võib see esineda inimese mälumislihastes umbes kaks kuni neli tundi pärast surma. Pärast
seda levib koolnukangestus allpool olevatesse lihastesse ja kaob samas järjekorras umbes kaks
ööpäeva pärast indiviidi surma. On teada ka seda, et erinevad koed ei sure üheaegselt. Näiteks
pärast südame töö peatumist võivad aga lihased elektrilisele ärritusele reageerida veel mitmeid
tunde. Ripsepiteedi liikumine hingamisteedes võib jätkuda veel üle kümne tunni. Seemnerakud
võivad liikuda aga rohkem kui näiteks ööpäeva. Närvikude sureb kõige kiiremini. Vereringe
seiskumise tagajärjel sureb aju väga kiiresti. Näiteks kui aju ei saa hapnikku 3 – 5 minuti jooksul,
tekivad juba pöördumatud muutused ajus. Aju lõpliku surmaga lõpeb ka südametegevus, sest
ajutüves asetsevad vereringe regulatsioonikeskused on surnud. Siiani teati seda, et ajusurmale
järgneb väga kiiresti südamesurm või pärast südamesurma järgneb kiiresti ajusurm, kuid arusaamad
selles asjas on tänapäeval juba muutunud. Näiteks vereringe säilitamine on võimalik inimese
intensiivse elustamisega. Kuid ka sellisel juhul on suurem osa ajust surnud näiteks mõne kõrge
ajurõhu tõttu. Sellise võimalikuse eelduseks on see, et ajutüves olevad vereringekeskused peavad
töötama. Ainult nii on võimalik vereringe jätkumine. Kuid inimese hingamist on võimalik säilitada
hingamisaparaadiga ja veetasakaalu infusioonidega. Inimesed, kelle ajud on suures osas hävinud,
jätkavad teatud vegetatiivset elu ilma, et suudaksid välismaailmaga vaimselt kontakteeruda. Nende
elu sarnaneb nagu taime eluga. Kui inimese aju enam ei tööta, siis on inimene surnud, kuid süda
79