Seda, et igal ajahetkel on oma ruumipunkt, väljendub matemaatiliselt nii:
t1 = ( y1 )
t2 = ( y2 )
t3 = ( y3 )
t4 = ( y4 )
... ... ...
Kuna kolm ruumi mõõdet „liiguvad“ ühe ( neljanda ) ruumi mõõtme suhtes, siis võib seda LIHTSUSTATULT ettekujutada niimoodi:
Joonis 4 Hyperruum K´ ja tavaruum K. Hyperruum
ja tavaruum ei ole taustsüsteemid ( ei inertsiaalega ka mitteinertsiaaltaustsüsteemid ).
Tegemist on ainult eespool toodud väidete „piltlikustamiseks“. Tegelikkuses midagi seesugust ei
ole. Selline on kõigest analoogia – mudel, et asju paremini mõista või meelde jätta. Hiljem on ilusti
näha seda, et see on seotud Universumi paisumisega. Antud juhul on K siis see Universumi 3-mõõtmeline ruum ja K´ on siis ruumi neljas mõõde, mis on seotud ajaga. Ungari päritolu filosoof ja
matemaatik Menyhért Palagyi ( 1859-1924 ) arendas aja ja ruumi ühtsuse ideed ja käsitles aega
neliruumi ( „joo