materiaalset külge. Ilusa ja tugeva kehaehitusega mees omab naise ees ( vähemalt alateadlikult )
väga hea genotüübiga isendit, kellel on „head“ geenid, mida siis edasi pärandada järgmistele
generatsioonidele. Head genofondi võib tähendada ka isendi head elukvali- teeti. Kuid seksuaalsus
on seotud isendi sigimisega. See on nagu „külgetõmbe mõõt“, mis on samuti päritud loomariigist.
Koolis on ilusa poisi ümber alati tüdrukuid „nagu kärbseid“ või vastupidi. Seda veel eriti, kui
tegemist on piltilusa inimesega. Kuid miks aga nö. „inetu“ välimusega noormees ei saa peaaegu
kunagi „omada“ sama palju tüdrukuid kui näguse noormehe korral, hoolimata sellest, et ta võib
osutuda niisamuti targaks ja andekaks?
Inimesed võivad vahel olla „emotsionaalselt pisut tasakaalutud“. Vahel osutuvad inimese
tundepuhangud isegi teistele surmavateks. Paljudel inimestel on raske oma tundeid „vaos hoida“.
Peaaegu võimatu on käituda nii, et emotsioone ei olekski. Kuid tundepuhangud on inimestel sageli
ägedad ja kontrollimatud. Emotsioone on enamasti raske juhtida. Ka selliseid juhtusid on olemas,
mille korral on inimene ägeda tundepuhangu hoos kellegi teise inimese elu võtnud. See ei esine
ainult afekti seisundi ajel nagu psühholoogid seda arvavad. Need võivad olla näiteks inimese
armukadedus hoo ajal või esineb lihtsalt vihasööst. Kindlaks on tehtud seda, et üsna ägeda
tundepuhangu hoos on inimene võimeline elu võtma. Enamasti mõtlevad ja käituvad inimesed just
emotsionaalselt, palju vähem aga ratsionaalselt. Kuid selline „psüühiline iseloom“ on aga omane
just loomadele. Loomad ju enamasti ei käitu ratsionaalselt. Kuid mida mõista loomaliku tendentsi
all? Loomalikud kalduvused on mõtlemis- või käitumismallid, mis on omased loomadele. Kuid
need esinevad ka inimestel. Ilmselt sellepärast, et inimene on pooleldi loomaliku päritoluga. See
võib aga viidata sellele, et inimese loomus on seotud just tema päritoluga. Inimene on väga emotsionaalne olend. Seda näitavad inimese bio- ja psühholoogiateadused.
Inimene on „pooleldi loom“. Ta omab looma keha. Inimene on looma ja maavälise tulnuka vahepealne aste. Ta ju pärineb osaliselt ahvidest ja osaliselt tulnukatest ( seda geneetiliste manipulatsioonide tulemusena ). Me oleme geneetilises suguluses tulnukatega ja samaaegselt ka planeet Maal
oleva loomariigiga. Ufoloogid ütlevad selle peale, et „meie oleme nende lapsed“.
Inimühiskonnas esineb palju selliseid situatsioone, mille korral tegutsevad suured rahvamassid.
Näiteks rahvaülestõusudel, kontsertitel, turniiridel, paraadidel jne. Kui aga suurel rahvamassil
ilmneb mingil põhjusel äge vihahoog või see satub hirmu alla, siis ilmneb enamasti paanika oht.
Seda on näiteks näha tänavatel toimuvates rahvarahutustes või mingisuguse suure katastroofi ajal.
Kontroll üldise olukorra üle kaob üsna kiiresti. Massi seas võib tekkida paanika. Kuid see esineb ka
loomadel ja nende karjadel. Paanikahoos rahvamass võib enda massis olevaid inimesi surnuks
trampida, kui need juhtuvad näiteks maha kukkuma ja tee peale ette jääma. Selliseid juhuseid on
tegelikkuses aset leidnud. Kuid neid sündmusi on enamasti ka raske ette ennustada. Paanika- või
vihahoos rahvamass võib olla tohutult suur nö. „tapariist“. Tapatöö võib rahvamassi poolt kujuneda
äärmiselt katastroofiliseks. See on kahtlemata inimese üks ilmsemaid loomalikke tunnuseid.
Härjavõitlused on Lääne-Euroopa kultuuris üks agressiivsemaid meelelahutusvorme. Kuid härja
tagaajamisel ilmneb samuti inimese loomaks kaldumise olemus. Ammu on teada seda, et kui härg
ajab inimest taga, saab inimene head doosi adrenaliini. Sellepärast ongi selline tegevus inimestele
üsna nauditav. Paljud inimesed lausa „janunevad“ adrenaliini järele. Nii ongi välja kujunenud paljud
spordialad. Loomalikkusega kaasnevad inimestel vajadused ekstreemsuste järele. Ekstreemseid
spordialasid on maailmas ju üsna palju ja neid kõiki loetlema me siin ei hakka. Paljud nendest
harrastustest on inimesele endale isegi eluohtlikud. Näiteks härja tagaajamistes on aegade jooksul
palju inimesi saanud vigastada või isegi elu kaotanud. Kuid sellest hoolimata tegeletakse sellise
harrastusega endiselt.
Inimene on tegelikult väga paljudel kordadel väga materialistliku ja loomaliku kalduvustega
olend. Selle tõestuseks on inimühiskonna üldine olemus ja käitumine. Mõned sotsioloogid on
väitnud seda, et „ühiskond on inimese nägu ja sageli inimene ise on ka ühiskonna nägu“. Inimeste
52