tulle. Küllap teie tunnete nad ära nende viljast! Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand, ei saa
taevariiki, vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. Paljud ütlevad mulle tol päeval: Issand,
Issand, kas me ei ole Sinu nimel ennustanud ja Sinu nimel ajanud välja kurje vaime ning Sinu nimel
teinud palju vägevaid tegusid? Ja siis ma tunnistan neile: ma ei ole elades teid tundnud, taganege
minust, te ülekohtutegijad!
Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb arukale mehele, kes ehitas
oma maja kaljule. Ja ränk sadu tuli ja tulid veevoolud ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda
koda, aga ta ei kukkunud kokku, sest ta alus oli rajatud kaljule. Igaüks, kes neid minu sõnu kuuleb
ega tee nende järgi, sarnaneb rumalale mehele, kes ehitas oma maja liivale. Ja sadas paduvihma ja
tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see kukkus kokku ja tema
langemine oli suur.“
1.7 Paranormaalsete nähtuste teaduslik käsitlus
„Üliarenenud tehnoloogia on maagiast eristamatu“
( ulmekirjanik Arthur Clarke )
Akadeemilises võtmes põhineb teadus empiirilistel faktidel. Need faktid saadakse vaatluste või
eksperimendi käigus. See aga tähendab seda, et teadus aktsepteerib ainult seda, mida on võimalik
vahetult kogeda. Teadus ei põhine inimeste isik likul arvamusel, eelistustel ega spekulatiivsetel
väidetel. Seega teadus peab olema objektiivne ja ta kõrvaldab ära kõik subjektiivsuse. Teaduslikud
teadmised peavad olema tõestatud. Alles siis on need usaldusväärsed. Selline arusaam teadusest
hakkas levima juba 17. sajandil, mida pooldatakse ka isegi tänepäeval. Kuid tänapäeva
teadusfilosoofia ei pea sellist vaadet teadusele enam väga õigeks. Näiteks üheks põhjuseks on see,
et induktsiooniprintsiip tugineb vaatlusel. See eeldab väga palju vaatlusi, kuid see ei ole alati
vajalik. Näiteks Teise maailmasõja lõpul heideti Hiroshimale aatomipomm. Sellest ühest ainsast
vaatlusest sai selgeks see, et kui ohtlikud on aatomipommid inimestele ja keskkonnale. Kuid neid
vaatlusi ei tohiks olla väga palju arusaamiseks, et need külvavad ainult õudu ja hävingut. Seda võib
kirjeldada induktsiooniprintsiibi tõenäosus. Kuid tõendused põhinevad siiski lõplikel ( mitte
lõpututel ) vaatlustel. See aga ei näita seda ühte lõplikku vaatlusotsust. Kuid nüüd arvatakse, et
vaatlused sõltuvad teooria olemasolust. Vaatlusotsustused peavad olema vastava teooria keeles.
Nende täpsus sõltub just vastava teooria täpsusest.
Tänapäeva teadusliku maailmapildi kõrval eksisteerivad ka veel sellised nähtused, mis jäävad
teaduse piiridest väljapoole. Tegemist on inimeste subjektiivsete kogemustega, mis ei ole
objektiivselt tuvastatavad. Teadus ei ole võimeline uurima neid nähtusi objektiivselt ja ei oska anda
neile ka mingeid ratsionaalseid seletusi. Need nö. paranormaalsed nähtused on maailmas
eksisteerinud peaaegu kogu inimajaloo jooksul. Vähemalt nii on seda tundnud inimene ise.
Erinevatel aegadel on neile omistatud erinevaid tähendusi ja erinevaid vorme. Isegi tänapäeval, mil
teadus on inimühiskonnas vägagi arenenud, on olemas nähtused, mida inimteadus ei oska seletust
anda. Neid nähtusi on tegelikult väga palju – palju rohkem kui avalik üldsus arvata oskakski – ja
neid on ka eri liike ( vorme ). Näiteks nähakse vaime ja kummitusi – inimesi, kes peaksid olema
surnud. Neid ei nähta ainult enam vanades lossides nagu pajatavad sellest filmid või raamatud. Neid
nähakse ka täiesti tavalistes inimeste elupaikades – nagu näiteks kortermajades, mis on vägagi
moodsad. Mida rohkem surmapiiril olevatest inimestest elustatakse, seda rohkem tuleb ilmsiks lood
inimeste kohtumistest teispoolse eluga. Nähakse varem lahkunud sugulasi ja sõpru ning nähakse
valgusolendeid. Maailma meedias on palju kõmu tekitanud erinevad poltergeisti juhtumid. Selles
nähakse vaimu, kes valmistab elavatele erinevaid pättusi. Tegemist on siis nö. ulaka vaimuga.
Vanadel aegadel tunti neis ära paharette ja kodukäijaid, kel meeldib inimesi kiusata. Tänapäeval on
41