usundites esinev tekstide mõistukõne vorm viitab selgelt sellele, et tulnukad kohandasid inimestele
enda loodud maailmafilosoofiat vastavalt inimeste arusaamise võimalustele ajas ja ruumis.
Oleks väär arvata, et kõik maailmas kunagi eksisteerinud erinevad religioonid lõid inimkonnale
just maavälised tsivilisatsioonid. See on tegelikult ainult osaliselt nii, sest ka inimestel endal oli
religioonide kujunemistel oma kindel roll. Näiteks iidsetel aegadel eksisteerisid erinevate väikeste
loodusrahvaste erinevad usundid ja tuntud egiptuse usundites esinesid kuulsad Olympuse jumalad,
kellel ei olnud reaalsusega aga midagi pistmist. Kuid võib kindlalt väita, et tänapäeva maailma
suurimate religioonide kujunemistel inimühiskonnas on olnud ja ka jäänud kindel roll siiski
maavälisele ülitsivilisatsiooni tegevusele planeedil Maa. Nemad on vorminud inimeste religioone ja
läbi selle ka erinevaid kultuure inimajaloos kas siis kaudselt või otsese tegevustikuga. Neil
eksisteerib kindel seos inimühiskonnas esineva religiooniga.
1.6 Jeesus Kristus ja tema õpetused
Piibli Uue Testamendi õpetused on enamasti seotud Jeesusega – tema õpetustega ja
ülestõusmisega. Kristlik eshatoloogia seisneb usus Jeesusesse. Jeesust peetakse inimese ainsaks
lunastajaks. See tähendab seda, et kui inimesed hülgavad Jeesuse kui oma lunastaja, siis toob see
endaga kaasa nende huku. Kui aga võetakse jeesust omaks, siis lasub inimesele lõputu õndsus.
Paulus arendas kristlikku õpetust edasi. Oma arusaama „pärispatu“ kohta seostas ta Kristuse
lunastusliku osaga. Tema arusaama järgi on kõik inimesed langenud pattu pärast seda, kui Aadam
langes esimesena pattu. Me kõik satume põrgusse. Kuid Jumal on hea ja saatis meile oma ainukese
Poja Jeesuse meid lunastama. Jeesus pidi lunastama inimeste patte. Jeesus ohverdas oma elu meie
eest ja ta ka suri meie eest. Paradiisi pääsevad need, kes tunnistavad Jeesust kui lunastajat. Neile
antakse igavene elu. Kuid inimesed, kes Jeesust ei tunnista, satuvad igavesse hukatusse.
Kui inimesed, kes valmistavad teistele kannatusi, ei kahetse oma patte siinpoolses elus, siis tuleb
pattude kahetsemine neile teispoolsuses. Kuid seal langeb neile palju suurem vaimne raskus, kui
siinpoolses elus patte lunastades. Kui inimesed kahetsevad oma patte siinpoolses elus, siis
teispoolsuses lasub neile kergem vaev või lausa õndsus. Seetõttu tulebki oma patud lunastada ehk
kahetseda juba siinpoolses elus, et teispoolsuses nautida ainult õndsust, mitte selle asemel suurt
vaeva. Kristuse lunastuse põhiideeks oligi see, et inimesed peaksid kahetsema oma patte juba
siinpoolses elus, et suur vaev ei langeks neile teispoolsuses. Kui järgida Jeesuse õpetusi, siis lasub
inimesel igavene elu ja õndsus.
Kuna tulnukate inimröövidest nähtub väga selgelt, et maavälised tsivilisatsioonid on tugevalt
seotud inimkonna religiooniga ( eelkõige kristluse ja selle erinevate vormidega ), siis seega võib
arvata, et Jeesus Kristus oli ilmselt siiski maavälise päritoluga, mitte Jumaliku ( või inimese )
päritoluga nagu ajaloo jooksul on domineerivalt arvatud. Järelikult Jeesuse õpetused inimkonnale
on ka kui maavälise tsivilisatsiooni õpetused inimsoole. See tähendab seda, et Tema õpetused
kajastavad maavälise mõistuse teadust, mõttelaadi ja filosoofiat, kuid seda varjatult ehk mitte otsese
„tulnukateadusena“. Seda võib mõista kui „nende tarkusena meile“. See tähendab seda, et maavälise
tsivilisatsiooni kõige olulisemad teadmised jõuavad inimestele läbi Jeesuse sõnade ehk läbi Tema
mõistukõne. Need teadmised ei kõnele suurtest teadustest ega fantastilistest tehnoloogiatest, vaid
sellised teadmised „taevast“ käivad millegi palju väärtuslikuma kohta, mis inimkonnal on enamasti
puudu jäänud – näiteks kõlbelisusest, headusest, õndsusest jne.
Inimkond ei tohiks Jeesuse õpetusi ignoreerida, sest seda võiks tõlgendada kui headusest
taganemisena. Jeesuse õpetused headusest, õiglusest, vendlusest, sõprusest, kurjast, moraalist,
eetikast jne võib mõista ka kui maavälise ülitsivilisatsiooni teadus- ja õigusloomena. Selliste
teadmiste vorm küll ei kattu inimeste seadusandluse või õigusnormidega ( eetika või moraaliga ),
vaid see esineb just mõistukõne vormis, mida esineb Piiblis väga palju. Kogu maailmas asetleidvate
tulnukate inimröövide juhtumite korral on tulnukad kõikidest võimalikest usundisüsteemidest
tsiteerinud kõige enam just kristlust ja selle keskset tegelaskuju Jeesust. Tulnukad on röövitutele
38