otsese sekkumisega.
1.5 Religioon raudse eesriide taga
Usk erinevatesse Jumalatesse on eksisteerinud alates inimkonna tekkimise aegadest. Kuid
teaduse ja koos sellega ka tehnika plahvatuslik areng ning nende üha suurem domineerimine
inimühiskonnas on ilmnenud alles viimastel sajanditel. Enne seda peeti kaua aega näiteks Piibli
sõnu täht-tähelt üldiselt õigeks ja kahelda selles ( Jumala sõnades ) ei tohtinud. Kuid teaduse
võimalused ja avastused on aga inimeste mõttemaailma aja jooksul niivõrd palju muutnud, et
tänapäeval ei võeta kuidagi Piiblis esitatud Jumala sõnu sõna-sõnalt tõena pähe. Tänapäeva
levinuim arusaam ( inimmõistuse loogika konflikt ) seisneb selles, et kui Jumal peaks siiski kuidagi
olemas olema, siis kuidas saaksid eksisteerida erinevate loodusteaduste poolt avastatud
loodusseadused? Kas teadus näitab lihtsalt seda, et Jumal lõi maailma loodusseaduste abiga?
Selliste küsimuste esitamine võib esmapilgul tunduda absurdsena, kuid nii arvas näiteks kuulus
inglise füüsikateoreetik Isaac Newton. Religioon on esinenud inimühiskonnas juba tuhandeid
aastaid, kuid seevastu teadus ainult mõned viimased sajandid. Kui Piibel on tõesti Jumala sõna, siis
miks ei ole seal kirjas õpetused loodusseaduste kohta, mida tänapäeval lapsed koolis õppima
peavad. Kas Jumala mõistus või olemus on siis inimestele mõistetamatu, et Ta meile avalikult
ennast ei avalda? Siin tekibki paratamatult lõhe religioosse maailmapildi olemuses endas.
Tänapäeva inimkonna maailmapilt on lõhenenud kaheks, mis seisneb selles, et osad inimesed
tunnistavad Jumalat kui Universumi ainuloojat, kuid samas on teised inimesed veendumusel, et
Universumi eksisteerimise aluseks on loodusseadused, mille kohta me raamatutest teada võime
saada. Ühtset ja kõigi poolt tunnustatud maailmapilti tänapäeval ( ega ka kogu inimajaloo jooksul )
ei eksisteeri. Vastavalt inimloogika ja ratsionaalse mõtlemise alustele, mis on ka teadusliku
mõtlemise üheks põhialusteks, võib kindlalt väita seda, et neid kahte pealtnäha erinevat reaalsuse
tõlgendust ei saa eksisteerida üheaegselt. Näiteks Piiblit ei ole tänapäeval võimalik tõena mõista
sõna-sõnalt nagu seda tehti enne teaduse arengu võidukäiku. Religioossetest dogmadest peab
hakkama teistmoodi arusaama, kui seda seni tehti. See tähendab seda, et religiooni olemusest peame
hakkama uutmoodi arusaama, kui seda tehti siiani.
Religioosse maailmapildi omandamine eeldab mingi usundi pühakirja sõna-sõnalist uskumist.
Näiteks kristlased usuvad Piibli tõekspidamistesse sõna-sõnalt. Jumala Sõna on kõigist
autoriteetsem ja seega ei tohi Tema sõnades kahelda ega teisiti mõelda. Kui Jumal on loonud meie
tuntava maailma, siis miks ei ole Ta kordagi maininud loodusseadusi, mida õpetavad mei