Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid
„Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia,
mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida
ainult kujutlusvõime võimaldab. See tehnoloogia pole
midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju
Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost ( ehk „Maailmataju“ on teadusentsüklopeedia ),
mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab
ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist
on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb
ladinakeelsetest sõnadest nagu „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus (
taju ). Otsetõlkes tähendab „Univisioon“ maailmanägemust ehk maailmataju. Teatmeteose all
võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on
sellise „kunstivormiga“, mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid
just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt
„infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate
teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Näiteks ka protestantlik piiblikaanon
koosneb 66 raamatust, millest 39 raamatut moodustavad Vana Testamendi ja 27 raamatut Uue
Testamendi. Kõik Maailmataju osad nagu ka inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid )
kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile – teadus, religioon ja kunst:
Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst.
Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid
kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa
tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud.
Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. „Kolm Suurt Jagu“:
3