köögi tõeline endine asukoht on ruumis jäänud väga kaugele ( ja ka pidevalt kaugeneb
Universumi paisumise tõttu ). Näiteks saja aasta tagune planeet Maa on „ruumis“ väga
kaugele jäänud. Kuid köögi „näiline“ endine asukoht ruumis on alati siis kui me seda
külastame. Mitte näiliste vaid tõeliste endiste ( või tulevaste ) asukohtade külastamine
„ruumis“ on tegelikult juba ajas rändamine.
Ja nii ongi võimalik liikuda ruumis „kahte erinevat moodi“:
1. liikudes nö. tõelistesse endistesse või tulevastesse asukohtadesse ruumis.
Sellisel juhul avaldubki ajas rändamine, sest kehtib ka relatiivsusteooriast
tuntud printsiip aja ja ruumi üksteise lahutamatusest. Ajas rännatakse siis
vastavalt kas minevikku või tulevikku.
2. liikudes nö. näilistesse endistesse ( või tulevastesse ) asukohtadesse ruumis.
Sellisel juhul ei avaldu ajas rändamine. Esineb ainult „tavapärane“
Universumis liikumine, mida me kõik igapäevaselt niikuinii teeme. Näiteks
Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis tähendab seda,
et Kuu veeru- ja tõususõlmed jõuavad tagasi orbiidi suhtes ( mitte Universumi
suhtes ) täpselt samasse punkti iga 18,6 aasta tagant. Seda perioodi nimetatakse
saarose tsükkliks.
Siin ilmneb ka põhjus, et miks ei saa me ruumis tavapäraselt liikudes ka ajas liikuda. Seda
sellepärast, et näiteks „tõelised“ endised asukohad ruumis pidevalt meist eemalduvad (
Universumi paisumise tõttu ). Need jäävad meile lihtsalt kättesaamatuks. See, mis on pidevalt
mööduv, jääb meile kättesaamatuks.
2. Eespool välja öeldud seaduspärasus avaldub looduses Universumi paisumisel.
Universumi ruumala suureneb ajas. Seega Universumi ruumala sõltub ajast. Universumi
paisumine avaldub kahe ruumipunkti vahelise kauguse suuren V֗6V