need mälestused kuidagi siiski eksisteeriksid? Inimese sündimine siia maailma on ju kõige tähtsam
sündmus tema elus. Miks mitte seda siis ka mäletada? Mäletada või näha enda bioloogilist arengut
seemnerakust kuni looteni ja isegi emaüsast välja tulemiseni. Need tunded, mis inimest sellisel
juhul valdavad, pole muidugi siin kirjeldavad. Näha iseennast nõndamoodi ( näiteks kaheksa nädala
vanusena ) on muidugi kummastav. Ainult reaalne ajarännak aega ja ka kohta, kus inimene sündis,
võimaldab inimesel seda kogemust üle elada. Ainult reaalsed ajarännud teevad sellised kogemused
võimalikuks. Kuidas aga inimene selliseid elamusi tajub on muidugi omaette teema.
Kuid sellise kogemuse kõrval on veel üks põnev nüans. Nimelt