kirjeldab meile põhjalikumalt ülitsivilisatsiooniteoorias olev inimese kehast väljumise
füüsikateooria.
Kui inimene reaalselt rändab ajas minevikku või tulevikku, siis tema aja tunnetamine on selgelt erinev tavapärasest aja kulgemise tajumisest. Inimene tajub ennast olevat nagu „väljaspool
aega“. Sellisel juhul puudub aja kulgemise ja mineviku/tuleviku kauguse ulatuse tunnetamine ajas
või on tavapärasest aja tajumisest lihtsalt väga erinev tunnetus. Tegemist on „muundunud“ ajaga.
Inimene ei taju enam aja olemasolu, sest aeg muutub tema suhtes ajatuks ehk toimub ajatu
kogemine. Selline psüühiline taju ilming avaldub näiteks inimese reaalsel ajas teleportreerumisel
minevikku ja tulevikku. Kuid sellisel juhul peab ajas teleportreerumine toimuma üsna intensiivselt
ja hetkeliselt. Näiteks võidakse ühel hetkel sooritada aja rännak 100 aastasesse minevikku ja siis
järgmisel hetkel ollakse juba 1000 aastases tulevikus jne. Kuid veel kord peab mainima seda, et
tegemist on reaalse aja rännakuga, mitte inimese kujuteldava ajas liikumisega ehk kronosteesiaga.
Sellisel ajas rändamisel esineb inimesel ajatu taju aisting. Ajaränduri jaoks pole aega enam olemas,
sest ajas saab liikuda edasi ja tagasi. Seni on inimese jaoks eksisteerinud aeg mineviku, oleviku ja
tuleviku vormis. Kui aga rännata ajas, siis ajavormid nagu minevik ja tulevik kaovad ja nende
asemele kerkib esile ainult oleviku ajavorm. Näiteks minevikus asetleidnud sündmused ei toimu
ajaränduri jaoks enam minevikus siis, kui ta on liikunud ajas minevikku. Seetõttu eksisteerib tema
jaoks ainult oleviku ajavorm ning sellest tulenevalt tajub inimene aja puudumist. Ajas rändamise
reaalset võimalikkust kirjeldatakse pikemalt juba Maailmataju ajas rändamise füüsikateoorias.
Vastavalt füüsikateaduse üldistele arusaamadele on aeg ja ruum omavahel lahutamatult seotud
ehk see mis on ajaga, peab olema ka ruumiga. See tähendab seda, et ajatu tajuga kaasneb ka ruumitu
taju. Inimene ei tunneta enam ruumi olemasolu. Ruum on nüüd ruumitu. Peale aja ei ole ajaränduri
jaoks enam olemas ka ruumi. Selline ruumitaju avaldub siis, kui inimene teleportreerub ruumis.
Ruumis teleportreerumise all mõeldakse füüsikas keha asukoha hetkelist muutumist ruumis. See
tähendab seda, et keha liikumine ei võta enam aega. Näiteks kvantmaailmas toimuvad aineosakeste
teleportreerumised, mis põhjustavadki osakeste laineliste omaduste olemasolu. Teleportatsioon
ruumis on tingitud osakeste „liikumistest“ hyperruumis. Ka inimene võib teleportreeruda ruumis
ühte teatud asukohta ja sealt edasi teise asukohta jne. Inimese liikumine ruumis ei võta enam aega,
sest see toimub nüüd silmapilkselt. See mõjutab inimese psüühikat nii, et inimene ei taju enam
ruumi olemasolu. Nii tekibki ruumitu taju.
Teleportreerumine ruumis mõjub inimese psüühikale ruumitu tajuna. Ruumitu taju korral ei tee
inimese teadvus enam vahet erinevatel kaugustel ruumis. Näiteks teleportreerumine Maalt Plutoni
teeb umbes sama välja mis teleportreerumine Maalt teise galaktikasse. Need on tegelikult väga
erinevad kaugused ruumis, kuid sellist vahet inimese teadvus sellisel juhul enam ei tunneta. Ja nii
on ka ajaga. Näiteks ajas teleportreerumisel ei tee inimene enam vahet saja aasta taguse ja
kümnetuhande aasta taguse aja vahel. Ajaränduri jaoks on need ulatused või kaugused ajas üks ja
sama. Tajutakse ajatust. Inimese teadvus ei taju enam seda, et kas aega on möödunud üks aasta või
lausa sajandeid nii nagu ei tunnetata ruumitu taju korral sedagi, et kas on teleportreerutud ruumis
kümneid kilomeetreid või valgusaastaid. Need on ajaränduri jaoks nüüd üks ja sama, sest nendel
erinevustel ei saa teha enam selget vahet. Ajatu taju korral ei taju inimene enam aja kestvust ( aja
levimist, kulgemist ) ja ruumitu taju korral ruumi sügavust ( levimist ) selles.
5 Reaalsuse taju
5.1 Reaalsuse ideed üldises filosoofias
Filosoofia ja kristliku religiooni arengut on Platoni ideede teooria tugevasti mõjutanud. Tema
mõju läbib kogu lääne kultuuri arengulugu. Platon jagas maailma reaalsuseks ( ehk tegelikkuseks )
ja näilisuseks. Informatsioon, mida me maailma kohta saame teada, jaguneb tema arvates teadmis23