nägemise/kogemise kaudu.
Kahemõõtmelise ja kolmemõõtmelise ehk ruumilise pildi omavahelisel võrdlemisel saab kõige
rohkem aimu tunnetamise olulisusest. Selline võrdlus näitab väga ilmekalt ühe ja sama objekti
tajumise erinevust kahel väga erineval fotol, mida pole vaja isegi sõnades kirjeldadagi. Selline
erinevus sarnaneb ka sellise juhuga, kui näiteks võrrelda inimese vaimusilmas olevat kujutlust
nähtava virtuaalse reaalsusega, mida tänapäeva tehnoloogia meile võimaldab. Sellisel juhul on
erinevate objektide tajumise vahekord üsna suuresti erinev. Niisamuti on väga erinevad ka inimese
teadvuses eksisteeriva kujutluse ja selge unenäo tajude vahekorrad. Kõik need analoogiad näitavad
väga selgesti seda, et kui oluline on tegelikult peale lihtsa faktilise teadmise ka veel tunnetamine
nagu näiteks mingi objekti ruumilist ulatust ruumis, selle sisemist sügavust, inimese enda suuruse
vahekorda selle objektiga jne. Võib üsna kindlalt väita, et inimese „kõrgem“ taju loob erinevatest
objektidest ja maailmast „reaalsema pildi“.
Joonis 5 Maa ja Kuu ning Pluuto ja Charoni vahelise kauguse visuaalne võrdlemine ( tajumine ).
http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/pildid/kakspl.gif
4.3 Ajataju
Psühholoogias on saadud uuringute käigus väga häid andmeid inimese ajataju olemuse kohta.
Näiteks inimese ajataju seisneb sündmuste järgnevuse tajumisel. Seega inimene tajub sündmuste
omavahelisi enne-pärast suhteid. See seisneb järgnevas. Psühholoogiliseks momendiks, mille kestus
on umbes 50 – 200 ms, nimetatakse sellist ajaintervalli, mille jooksul ei suuda tajuja erinevaid
sündmusi ehk ärritusi omavahel eristada. Sündmused, mis toimuvad selle momendi ehk ajakvandi
jooksul, tajutakse ühe ja sama sündmusena või erinevate sündmustena, mis toimuvad üheaegselt.
Kui mingisugune ärritus satub üksteisele järgnevatele momentidele, siis tajub inimene sündmusi,
mis on ajas erinevad või mis esinesid erinevatel aegadel. Inimene suudab tajuda nende sündmuste
järjekorda. Aja tunnetamise mõistmiseks võib välja tuua järgmise hea analoogia – filmi. Filmis
19