suurte mõõtmeteni annab väga hea tunnetuse erinevate objektide ja ka maailma tegelikest
ruumilistest ulatustest. Samuti ka objektide vahelisi ja inimese enda tõelisi suurusjärke võrreldes
ümbritsevaga. Analoogiliselt on võimalik tajuda ka kogu Universumi ruumilist ulatust ja seeläbi
inimese väiksust selles.
Elementaarosakesed, mis kuuluvad aatomite koostisesse, on Universumi teadaolevalt
kõige väiksemad objektid. Aatomid ise moodustavadki kogu ümberoleva nähtava aine.
Aatomite läbimõõt on umbes 10-10 meetrit ehk üks kümnemiljardik meetrit. See tähendab
seda, et kui panna külg külje kõrvale 10 miljardit aatomit, siis saame meetripikkuse
„aatomite keti“. Elektronid on aatomist veel umbes sada tuhat korda väiksemad. Nad
tiirlevad ümber aatomi tuuma ja nende läbimõõt on umbes 10-15 meetrit. Elektronid on
ühed väikseimad aatomite koostisosadesse kuuluvad osakesed. Kuid ainult kvargid on
natuke nendest väiksemad – umbes 10-16 meetrit. Kui aga võrdleme neid osakesi
igapäevastes mõõtudes ( meetrites ja sentimeetrites ), peame neid osakesi suurendama
miljardeid kordi. Näiteks planeet Maa on nendest asjadest siis umbes mõni miljon korda
suurem ( umbes 107 meetrit ) ja meie Päikesesüsteem on Maast veel miljard korda
suurem. Kui Päikese läbimõõt vastaks keskmisele täiskasvanule, siis oleks Jupiter kõigest
tema pea suurune. Maa oleks vaid pisut suurem kui silmamuna vikerkest.
Päikesesüsteemi läbimõõduks arvatakse olevat umbes 1016 meetrit ehk 1013 kilomeetrit.
Nii suurtes mõõtkavades kaotavad meetrid ja isegi kilomeetrid rakendatavuse. Seetõttu
kasutatakse kosmoloogias valgusaasta mõistet. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus
läbib ühe aastaga. Valguse kiirus vaakumis ( kosmos ongi põhiliselt vaakum ) on
ligikaudu 300 000 km/s ja üks valgusaasta on seetõttu ligikaudu 1013 kilo- meetrit. Meie
Päikesesüst