=
sõltub tegelikult elektrivälja potentsiaalist φ järgmiselt:
=
=
=
=
=
=
=
=
Viimane valem näitab täiesti selgelt, et elektrilaengu poolt tekitatud sündmuste horisondi raadiuse r
avaldis sõltub peale laengu q suuruse ka veel elektrivälja potentsiaalist φ. Elektrivälja potentsiaal
näitab potentsiaalset energiat, mida omab välja antud punktis positiivne ühiklaeng. Elektrivälja
tugevus on võrdne vastandmärgilise potentsiaaligradiendiga: E = - gradφ. Skalaarse funktsiooni
φ(x,y,z) gradiendi suund ühtib suunaga n, milles funktsioon kasvab kõige kiiremini. Elektrivälja
tugevus E näitab ka elektrivälja energiat W:
=
ja elektrivälja potentsiaal φ on seotud elektrimahtuvuse C suurusega: C = q / φ. Elek trimahtuvus on
võrdne laenguga, mis suurendab näiteks juhi potentsiaali ühiku võrra.
Elektrivälja potentsiaalid võivad olla väga suured väga väikestes ruumi mõõtkavades – palju
palju suuremad, kui makroskoopilised väljad võivad kunagi üldse olla. Näiteks vesiniku aatomisse
kuuluva elektroni asukohas on väljatugevus 5 * 1011 N/C, elusa raku membraanis ( puhkeseisundis )
2 * 107 N/C, sädeme tekkimisel kuivas õhus on 3 * 106 N/C, õhus vahetult enne välgulööki aga kuni
5 * 105 N/C ja põleva elektrilambi hõõgniidis on väljatugevus 400 – 700 N/C.
135