polarisatsiooni olekus, mis kord avaldub ja kord ei avaldu. See teebki need nähtused ikkagi üsna
haruldasteks.
Inimene võib saada elektrostaatilise laengu loomulikul teel või peab selleks kasutama erinevaid
tehnoloogiaid ( nagu näiteks Van der Graafi generaatorit või elektrofoormasinaid ). Antud juhul
uurime loomulikul ( looduslikul ) teel saadud elektrostaatilise laengu tekkimist inimese kehal ja
selle mõju inimese tervisele.
Inimese kehal tekkivad elektrilaengud sõltuvad mitmetest teguritest. Näiteks on olemas
materjale, mis soodustavad elektrostaatilise laengu tekkimist, kuid ka selle kadumist ( s.t. juhib või
hajutab laengut ära ). Elektriseadmed võivad otseselt muuta elektrienergia elektrostaatiliseks
laenguks. See aga võib üle kanduda inimese kehale. Enamasti on inimesed ühenduses maaga ( s.t.
maandatud ).
Joonis 45 Inimese kehal võivad tekkida laengud.
Põrandakate võib omada elektrostaatilist laengut, mis võib inimesele üle kanduda. Kuid
põrandakattele võib elektrostaatiline väli tekkida ka siis, kui inimene selle peal kõnnib ( see
tähendab hõõrdumist ). Ka sellisel juhul läheb see elektrostaatiline laeng üle inimese kehale. Sellest
annavad tunnistust elektrisärtsud, mis ilmnevad näiteks siis, kui inimesed üksteisega kokku
juhtuvad puutuma või siis metalpindadega. Näiteks sünteetilised põrandakatted võivad omada
elektrostaatilist välja ( ja seega ka laengut ), kuid mitte kõik sünteetilised vaibad. Näiteks kui
inimene käib lakitud põranda peal, siis võib samuti tekkida elektrostaatiline väli. Ja seda enam, kui
jalgu lohistatakse.
131