inimene saaks rännata ajas ( ehk “liikuda” teise ajahetke ), on tal esimese asjana vaja nö.
praegusest ajahetkest “väljuda” ( “ajast väljuda” ). Füüsikaliselt tähendab see seda, et inimene
peab sattuma sellisesse aegruumi piirkonda, kus aeg on aeglenenud lõpmatuseni ehk aeg on
lakanud eksisteerimast. Kõlab ju loogiliselt, et “ajast väljumise” korral aega enam ei
eksisteerigi. See avaldub näiteks siis, kui ületatakse valguse kiirus vaakumis, sest mida
lähemale keha kiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aeg aegleneb ja keha
pikkus lüheneb. Kuid selline aegruumi piirkond on näiteks ka mustade aukude tsentrites.
Taolises aegruumi piirkonnas olles ei allu inimene enam Universumi kosmoloogilisele
paisumisele, sest Universumi paisumine avaldub kahe ruumipunkti vahelise kauguse
suurenemisega ( see tähendab seda, et galaktikad eemalduvad üksteisest seda kiiremini, mida
enam kaugemal nad üksteisest on ). Võimalikuks osutub ajas liikumine, mis on oma olemuselt
ruumis liikumine, sest aeg ja ruum ei saa eksisteerida teineteisest lahus. Tegemist on valdavalt
kõrgemat füüsikat sisalduva valdkonnaga. Kuid üldisemalt etendab ajamasina tehnoloogia
Maailmataju jaoks just teadusliku uurimismeetodi ja andmete ( teooriate ) tõestuse rolli. See
tähendab seda, et paljud nähtused looduses või inimajaloos on võimalik tõestada ja ümber
lükata ainult ajas liikumise teel. Võiks isegi nii öelda, et mitte ükski ajaloo kroonika ei suuda
asendada ajamasina tehnoloogiat.
Joonis 10 Ajas rändamine on võimalik ainult siis, kui ollakse ajast väljas.
http://i.livescience.com/images/i/000/020/311/iFF/speed-tunnel-110923.jpg?1316807778
Ajamasina loomisega kaasneb suur läbimurre ka teistes valdkondades. Näiteks kui
võimalikuks osutub ajas rändamine, siis ilma prognoosimine muutuks ülitäpseks ja on
võimalik näha planeet Maal välja surnuid liike ning nende bioevolutsiooni aegruumis. Seega
on ajas rändamine üks evolutsiooni tõendid. Reaalse ajas rändamisega kaasneb ka ajaloo
teaduse uus vorm. See tähendab seda, et tekib täiesti uus uurimismeetod. Ajalugu õpime
tundma nüüd hoopis uutmoodi. Näiteks ajas rändamine võimaldab uurida ka tuleviku ajalugu.
Ajas rändamist on võimalik kasutada ka kriminalistikas.
15