Joonis 39 Elektronide difraktsioon. ( Saveljev 1979, 239 ).
Järgmistelt joonistelt on näha kaksikpilu-inteferentsipilti, mille annab kaksikpilu läbinud elektronkimp luminestseerival ekraanil või fotoplaadil. Võrdluseks on see kõrvutatud valguse kaksikpilu-inteferentsipildiga. On näha väga suurt sarnasust.
Joonis 40 Elektronide ja footonite inteferents.
Uurime lähemalt elektronide interferentsikatset, mille korral kasutatakse ainult kahte ava. Elektroni
ekraanile jõudmise tõenäosusamplituud ( mingisse punkti X ) on vastavalt φ1=2 ja φ2=6. Ühikud on
valdavalt suhtelised. Kui aga esimene ava ( ava 1 ) on suletud, siis jõuab punkti X 100 elektroni
ühes sekundis. See tähendab seda, et α2=100 ja P2=36. Kui aga mõlemad avad on avatud, siis:
=
+
=
Interferentsi maksimum oleks seega φ = 2+6 = 8 ja interferentsi miinimum φ = 2-6 = 4. Arvestada
tuleb ka järgmist seost:
=
Sellest seosest saame:
=
Viimasest järeldub see, et kui teine ava on suletud, siis P1=4 ja punkti X jõuab 11 elektroni sekundis
( α1 ). Kuid seosest
=
järeldub see, et kui mõlemad avad on avatud, siis P = 64, P2 = 36 ja punkti X jõuab 178 elektroni
100